Atividade

Komemorasaun Loron Nasional Liberdade Imprensa ba Dahuluk

Balibo – Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CI) hamutuk ho komunidade mídia no parseiru estratéjiku sira, autoridade lokál no autoridade komunitáriu komemora loron nasionál liberdade imprensa ba dahuluk.

Komemorasaun loron nasionál Liberdade imprensa ba dahuluk realiza ho tema “Liberdade Imprensa Kontribui ba Demokrasia Dignu”, iha Postu Administrativu Balibo, Munisípiu Bobonaro, hahu husi loron 13-16 Outubru 2023.

Komemorasaun dahuluk ne’e, hetan partisipasaun másimu husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosial, Provedór no Adjunto Provedór dos Direitus Umanus no Justísa (PDHJ), Prezidente no Membru sira Conselho de Imprensa nian.

Aleinde ne’e, Prezidente Autoridade Munisípiu Bobonaro, Komandante PNTL Bobonaro, Administradór Postu Balibo, responsável órgaun no meiu komunikasaun sosiál sira, xefe redasaun, editor no jornalista, Asosiasaun Jornalista (AJTL, UPJTL, TLPU no ARKTL), parseiru estratéjiku hotu Conselho de Imprensa nian.

Iha serimónia topu komemorasaun loron nasionál liberdade imprensa ba dahuluk, Prezidente Conselho de Imprensa, Otelio Ote hatete espíritu luta jornalista sira nian hatuur tiha ona iha Balibo no lamate tanba to’o ohin loron jornalista sira kontinua kontribui ba liberdade imprensa iha Timor-Leste.

“Loron-Loron ita mak rai istória liuhusi hakerek iha Jornal, Rádiu, Televizaun no Online. Ho selebrasaun ohin, ita haksolok tanba tinan tolu tutuir malu Timor-Leste hetan performa liberdade imprensa di’ak liu suduéste aziátiku no di’ak mós iha mundu,” esplika prezidente CI.

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál Expedito Loro Dias Ximenes hatete liberdade imprensa hanesan pilar ne’ebé fundamentál tebes iha país demokrátiku.

“Luta Timor-Leste nian durante tempu okupasaun, simu kontributu maka’as no importante tebes husi jornalista sira ne’ebé desizivu tebes ba auto determinasaun no independensia. Jornalista balun lakon sira nia vida hanesan jornalista na’in lima ne’ebé ita bolu Balibo V ne’ebé ohin ita selebra dala ida tan iha fatin ida ne’e”. esplika Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Loro Dias Ximenes.

Nia hatutan “akontesimentu ida ne’e sai hanesan eransa todan loos ba jerasaun foun jornalista timoroan sira. Tanba ne’e estadu rekoñese loron ida ne’e (16 outubru) maka liuhusi rejolusaun parlamentu nasionál deside 16 outubru hanesan loron nasionál ba Liberdade imprensa”.

Iha ámbitu komemorasaun loron nasional Liberdade imprensa ba dahuluk, realiza mós feira liberdade, forum nasionál editorial, misa, sunu lilin no kari aifunan ba fatin mate jornalista na’in lima, atribuisaun prémiu jornalízmu no formasaun jornalízmu investigativu. (CI)