Atividade

Forum Editoriál Dahuluk 2024: Limite Asesu Informasaun Jornalístiku Nian iha Prosesu Penál ho Kazu Krimi Sira

Díli, 14 Marsu 2024 – Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CI) serbisu hamutuk ho Prokuradór Jerál Repúblika (PJR) realiza atividade forum editoriál ba dahuluk iha tinan 2024, ne’ebé hala’o iha salaun enkontru CI, Quintal Boot, Díli.

Iha atividade ne’e, parte Ministériu Públiku liuhusi Prokuradór Koordenadór Primeira Instánsia Distritál Díli, Dr. Adérito António Pinto Tilman aprezenta materia kona-ba “Limite Asesu Informasaun Jornalístiku nian iha prosesu penál ho kazu krimi sira”, ho objetivu atu Ministériu Públiku bele partilla informasaun kona-ba prosedimentu legál, termus jurídiku inklui limitasaun hirak ne’ebé jornalista sira labele ultrapasa.

Conselho de Imprensa de Timor-Leste iha programa rua importante maka hanesan, primeiru, garante liberdade imprensa no asesu informasaun, segundu, boa governasaun no jestaun institusionál.

Iha programa garante liberdade imprensa no asesu informasaun, hamosu atividade ida ho naran Forum Editoriál ho objetivu atu partilla ba malu kestaun sira ne’ebé bele fó garantia ba asuntu liberdade imprensa no asesu ba informasaun.

Liuhusi espasu Forum Editoriál, Conselho de Imprensa apresenta mós rezultadu monitorizasaun no análiza ba produtu jornalístiku nomós atividade sira CI nian ba Meiu Komunikasaun Sosiál, Xefe Redasaun, Editór no Jornlista sira.

Aleinde ne’e, liuhusi forum editoriál bele halibur hamutuk Jornalista, editor no Xefe redasaun sira atu bele hakle’an ka hakonu ita nia koñesimentu iha aspetu oi-oin espesifikamente ba dadauk ne’e ko’alia kona-ba aspetu legál.

Ho prejensa Ministériu Públiku nian iha atividade Forum Editoriál, hanesan inísiu hosi kooperasaun ne’ebé la kleur tan Conselho de Imprensa no Prokuradoria Jerál Repúblika sei estabelese.

Mídia nu’udar poder dahaat hodi kontribui ba ema Timoroan hotu-hotu bele asesu informasaun ne’ebé kredível nu’udar onra ida ba jornalista sira ne’ebé reprezenta ema lubuk ne’ebé lian laek.

Konstituisaun RDTL garante iha artigu 40 kona-ba Liberdade espresaun no informasaun no iha artigu 41 kona-ba Liberdade impresan no meiu sira komunikasaun nian. Lei nú 5/2019, loron 19 fulan novembru (Lei Komunikasaun Sosiál) hodi konkretiza norma konstitusionál sira ne’ebé atu garante, proteje no regula ezersísiu Liberdade informasaun, meiu komunikasaun sosiál nian.

Conselho de imprensa nu’udar entidade administrativa independente no hala’o ninia atribuisaun no kompeténsia ne’ebé la submete ba diresaun ka orientasaun sira husi podér polítiku nian.

CI iha atribuisaun importante sira tau matan ba konduta profisionál no étika kona-ba profisionál sira jornalizmu no operadór meiu komunikasaun sosiál nian sira, nune’e mós garante atu kumpri kondisaun sira ba asesu no hala’o atividade jornalístika sira. (CI)