Atividade

CI nia Pozisaun Relasiona ho MNEK Timor-Leste Bandu Jornalista Labele Husu Perguntas ba MNE China

Díli – Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CI), hato’o ona nia pozisaun ba públiku liuhusi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha salaun enkontru CI, Quintal Boot, Díli, sesta-feira (03 Juñu 2022), relasiona ho MNEK Timor-Leste bandu jornalista sira labele husu perguntas ba Ministru Negósiu Estranjeiru (MNE) China.

Conselho de Imprensa lamenta ho desizaun Ministériu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Timor-Leste nian ne’ebé fó sai katak bandu jornalista atu husu pergunta ba MNE Repúblika China, Wang Yi nia vizita mai Timor-Leste.

“Conselho de Imprensa preokupa ho buat ida ne’e tanba, komunikadu ne’ebé sai husi ita nia MNEK, iha regra protokoler balun ne’ebé bandu jornalista atu husu pergunta. Ida ne’e Conselho de Imprensa iha kompeténsia atu fó hatene,” dehan Prezidente CI, Virgílio da Silva Guterres.

“Ida ne’e ita kompromete direitu públiku ninian, direitu povu ninian atu hatene liu-liu kuandu baiñaka ida mai hasoru ita nia órgaun soberanu sira. Hasoru ita nia Prezidente da Repúblika, ita nia Primeiru Ministru, Líder Nasional sira,” hatutan Prezidente CI.

Conselho de Imprensa halo protestu ba Ministériu Negósiu Estranjeiru, atu labele kompromete povu nia direitu. Virgílio dehan relasões internasionais ne’e tenke kontribui atu ónra no Eleva dignidade povu ida ne’e nian, la’ós atu ba kompromete povu ida ne’e nia direitu no nia dignidade.

Conselho de Imprensa espresa públikamente lamentasaun sira katak “enkontru ne’e halo iha Díli. Sé halo iha rai seluk, halo iha Beijing, Conselho de Imprensa laiha kompeténsia atu tama. Maibé sé halo iha Díli, Timor-Leste, Conselho de Imprensa iha kompeténsia atu ko’alia bainhira iha limitasaun ba órgaun komunikasaun sosiál ba jornalista sira atu husu pergunta,” esplika Virgílio Guterres.

“Ami nia apelo ba Ministériu Negósiu Estranjeiru nian, dala ida tan hatete katak, bandu jornalista sira atu labele husu perguntas ba fontes informasaun ne’e sensura, no ida ne’e la’ós linguajen diplomátika,” Virgílio Guterres mós argumenta katak bandu jornalista ne’e hanesan sesura nomós viola konstituisaun RDTL no viola prinsípiu liberdade imprensa nian.

Hanesan entidade estadu ninian, Conselho de Imprensa mós invoka artigu sira iha konstituisaun. Artigu 40 no 41 ko’alia kona-ba Liberdade imprensa. Artigu 8 konstituisaun RDTL ko’alia kona-ba relasões internasionais hatete, RDTL reje nia relasões internasionais bazeia ba prinsipiu direitus umanus ninian nomós bazeia ba rekoñesimentu soberania rai ida-idak ninian.

Bazeia ba artigu 9, konstituisaun RDTL kona-ba resesaun órden direitu internasionál, Parlamentu Nasionál ratifika tiha ona konvensaun internasional kona-ba direitus umanus nian, liu-liu deklarasaun universál direitus umanus nian iha artigu 19 hatete sidadaun hotu-hotu iha direitu atu hetan informasaun, atu buka informasaun, atu fahe informasaun.

Conselho de Imprensa hanesan mós entidade estadu ninian, apresia esforsu estadu nian atu estabelese relasaun diplomátika ho nasaun seluk ho objetuvu atu lori moris di’ak mai povu ida ne’e.

Ministru Negósiu Estranjeiru Repúblika China, Wang Yi nia vizita mai Timor-Leste atu hametin no hasa’e liutan relasaun ekonomia no seguransa rai rua ne’e nian. (CI)