Opiniaun

Imunidade Perigu ba Ami nia Direitu atu Hatene

Imunidade Perigu ba Ami nia Direitu atu Hatene

Tan-ne’e, kada Governu tenke foti aktu bázea ba ninia responsabilidade atu investiga krime hasoru jornalista sira. Governu idaidak tenke foti asaun tuir loloos tempu no ho kuidu, karik sira atu tau presedente ida ba kazu sira seluk. 

Se ita permite forma violensia saida deit hasoru jornalista sira, siknifika ita permite imunidade atu mosu. 

Imunidade nu’udar failansu atu guarante justisa no bainhira imunidade mosu iha kazu violensia hasoru jornalista sira, nu’udar mós hasoru ema sira ne’ebé defende direitu úmanu, ida-ne’e nu’udar konvite laos ba ida, maibé ba kazu barak-liu tan atu akontese. 

Ne’e nu’udar mensajen ne’ebé ami transmiti iha loron 2 Novembru, Loron Internasionál atu Hapara Imunidade ba Violensia Hasoru Jornalista Sira. Ne’e nu’udar loron importantate ida, laos deit atu komemora no fó onra ba sira hotu ne’ebé mate tiha ona iha lina serbisu nian, maibé mós atu insisti justisa ba kazu violensia no abuzu hasoru jornalista sira iha forma saida deit tenke rejeita, inklui detensaun arbiru no intimidasaun verbál sira. Hapara imunidade ba aktu sira ne’e hotu nu’udar pasu importante-liu atu garante jornalista sira nia seguransa. 

Proteje jornalista sira no garante liberdade imprensa ne’e esensiál tebes ba dezenvolvimentu sosiadade no importante ba feto no mane idaidak atu ezerse sira ninia direitu asesu ba informasaun, sira nia direitu atu partisipa hanesan sidadaun iha demokrasia, no serbisu ba sira nia direitu ba dezenvolvimentu. 

Ne’e importante, tamba ita presiza liberdade espresaun, demokrasia no asesu ba informasaun atu dirije dezenvolvimentu sustentavel ne’ebé inklusivu-liu tan. Tan-ne’e, Meta Dezenvolvimentu Sustentavel, ne’ebé aseita iha tinan kotuk hosi estadu membru hothotu iha Nacoes Unidas (ONU), rekuinese meta 16.10 nu’udar necesidade atu garante sira nia “asesu públiku ba informasaun” hodi garante atinjimentu hosi 17 meta sira. 

Jornalizme nu’udar buat ida-ne’ebé hakbit sidadaun sira atu ezerse sira nia direitu atu informa, sira nia direitu atu hatene no sira nia direitu atu haree-loloos kontabilidade hosi sira ne’ebé iha poder. 

Lor-loron jornalista ida hetan ataka, ameasa, oho no laiha investigasaun ba kazu hirak ne’e, ida-ne’e nu’udar kovite ba violensia atu mosu tan. Tempu ba tempu laiha justisa ba jornalista sira ne’ebé sai vitima, ida-ne’e halo atakante sira sai brani-liu tan hodi kontinua sira nia hahalok. Loron 2 Novembru nu’udar aniversáriu ba asasinatu jornalista nain rua hosi Fransa iha Mali iha 2013. Tinan haat sedu, jornalista 30 liu mak ema oho iha Masakre Maguindanao iha Filipina, ne’ebé sai ona nu’udar ataka ida-ne’ebé hamate ema ka jornalista barak-liu iha istória. Kazu hirak ne’e nunka rezolve. 

Atu ajuda asegura justisa ba jornalista sira, UNESCO serbisu hamutuk ho parte sira judisiáiru nian iha mundu tomak, atu sensitiza sira kona-ba importansia hosi kazu hirak ne’ebé iha relasaun ho jornalista sira nia mate.  

UNESCO parseiru mós ho mídia, governu sira no grupu sosiadade sivil atu mós foti konsensialiazasaun kona-ba asuntu ne’e. Asaun ne’e foti ba oin hosi Planu Asaun ONU nian ba seguransa jornalista sira nian no asuntu imunidade, ne’ebé ejize parseiru luan-liu tan entre parte sira intersadu no simu bázea ba Rezoluasaun Asembleia Jerál Nacoes Unidas iha loron 18 Dezembru 2013. 

Loron 2 Novembru nu’udar loron ida-ne’ebé atu husu justisa, atu luta ba jornalista sira nia seguransa no atu hapara imunidade. Ida-ne’e nu’udar loron ida atu bolu governu sira nia atensaun hodi responde ba kazu oho jornalista sira, no enkoraja sistema justisa atu hala’o investigasaun ida-ne’eé efetivu no tuir loloos tempu ba aktu krime sira hasoru jornalista sira.  

Hasai imunidade kona-ba ataka jornalista sira ne’e fundamentál ba liberdade espresaun, direitu úmanu no públiku nia asesu ba informasaun. Ida-ne’e nu’udar buat ne’ebé ema hothotu tenke insisti.