Komemorasaun Loron Mundial Liberdade Imprensa iha Addis Ababa, Ethiopia

Komemorasaun Loron Mundial Liberdade Imprensa iha Addis Ababa, Ethiopia

Hare nain: 3800

Agenda importante barak mak koalia kona-ba papel media iha klima demokratizasaun inklui ho oinsa protese notisia falsu. Alem de ne’e partisipantes ka delegasaun Conselho de Imprensa sira hosi Mundu hato’o mos esperensia ka situasaun kona-ba amiasas no risku ba liberdade imprensa iha kada nasaun liu – liu amiasas ka risku ba jornalista sira nia moris.

Koalia iha serimonia abertura nebe’e halao iha Centru Uniaun Afrika, Addis Ababa, Ethiopia, Diretora Jeneral Unesco, Audrey Azoulaya hateten, media ne’ebé livre nudar kriteria ba demokrasia atu funsiona  ho diak. ‘’existenssia media ne’ebé livre, pluralitiku no independensia nudar kriteria atu demokrasia bele lao ou funsiona ho diak’’ esplika Diretora generál Unesco, iha kinta, 02/05/2019.

Audrey hateten akontese diskusaun no direferensia ideas iha nasaun barak, iha situasaun ne’e nia hateten, dalabarak akontesse delegitimasi hasoru media tamba ne’e media tenki fo informasaun ne’ebé los no tuir faktus. “Ita persiza asegura media fo informasaun baseia bafaktus.

Tempu hanesan, Ministru Negosiu Estrangeirus Reinu Unido Inglatera, Jeremy Hunt, hateten katak, parte hotu tenki kontribui ba liberdade imprensa, “liberdade imprensa laos sai perguntas ba parte balun deit ne’eb’e mak iha posizaun maibe atu iha progresu parte hotu tenki asegura”, esplika Jeremy Hunt.

Konferensia nivel altu ne’ebé hala’o durante loron rua (02-03/05) ne’e fo mos atensaun ba liberdade imprensa no profesionalizmu tenki sai nu’udar figura primeiru iha demokrasia, alem de nee tenki garantia jornalista tenki livre hosi amiasa nomos atekae fisiku ne’ebé ho espektativa nasaun hotu bele protese jornalista sira hosi violensia.

Hafoin serimonia abertura kuntinua kedas ho diskusaun paralel sanulu resin nen durante loron rua, ne’ebé koalia kona-ba artifical intelegence, Liberdade journalismu no Media  iha tempu eleisaun, proteksaun ba jornalista, konfiansa publiku ba imprensa, sosiál media, media no demokrasia no seluk tan.

Diskusaun hirak ne’e involve representante Conselho de Imprensa hosi kontinental Afrika, Europia, Asia no seluk tan. Alem de ne’e iha mos precensa peritus no orador internasionál sira hosi UNESCO, UNDP, SEAPA, Comisaun Nasional ba Eleisaun, Uniaun Afrika,  Universidade Makerere, African Media Initiative, Internasional Media Suport no seluk tan, hodi fahe sira ida-idak ninia esperensia kona-ba risku hirak ne’ebé taka dalan ba liberdade imprensa no liberdade espresaun inklui mekanizmu internasional ne’ebé persiza halo atu hatan ba situasaun ne’e.

 Atividade ne’ebé organiza hosi Organizasaun Nasoens Unidas ba Programa Edukasaun, Scientifiku no Kultura (UNESCO) ne’e partisipa hosi representante media hosi nasaun barak no Univesitariu hosi Universidade hirak ne’ebé iha Ethiopia hamutuk ema kuase rihun rua.

Tama ba loron daruak kuntinua ho diskusaun paralel ho asuntus no orador hirak ne’ebé la hanesan. Alem de ne’e iha mós serimonia atribuisaun premiu liberdade Imprensa Mundial UNESCO “GUILERMO CANO, ne’ebé oferese ba jornalista reuters nain rua iha Myamar Wa Lone (33) no Kyaw Soe Oo (29) ne’ebé tama kadeia tamba halo kobertura kona-ba aksaun militar hasoru sidadaun Rohingnya iha Myamar.

Serimonia loron mundia liberdade imprensa iha Addis Ababa, Ethiopia ne’e partisipa mos delegasaun hosi Timor-Leste kompostu hosi Membru Conselho de Imprensa, Konselleiru Paulo da Cruz Araujo, no Diretór Diresaun Komunikasaun Sosiál, Relasaun Institusionál no Kooperasaun, Altino da Cruz Freitas.(CI)