Atividade

Diretór DADM no Xefe Unidade Mídia CI Fasilita Materia Digital Literacy ba Estudante KomSos UNITAL

Dili – Iha formasaun Digital Media Literacy to Combat Fake News and Hoax in Timor-Leste, Diretór Diresaun Analiza no Dezenvolvimentu Mídia, Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CI), Alberico da Costa Jumior, fasilita matéria Matadalan  Mídia Sosial ba Jornalizmu.

Diretór DADM esplika katak mídia sosiál la’ós muda de’it maneira komunikasaun sosiedade maibé muda mós maneira jornalista sira nia interasaun.

Diretór DADM mós informa sobre ámbitu husi kriasaun matadalan mídia sosiál ba jornalizmu, papél mídia nian iha produs informasaun relasiona ho konteúdu mídia sosiál, konduta mídia nian relasiona ho konteúdu mídia nian, Oinsa midia jere nia konta mídia sosiál,  konduta jornalista nian wainhira uza mídia sosiál nu’udar fonte, konduta jornalista nian wainhira hato’o ka posting status ka komentáriu iha nia konta mídia sosiál pesoál no ikus liu mak reklamasaun públiku ba Conselho de Imprensa relasiona ho matéria ka konteúdu husi konta mídia sosiál ne’ebé pertense ba kompañia mídia no indivíduu jornalista ne’ebé konsidera viola matadalan mídia sosiál ba jornalizmu. 

Iha formasaun ne’ebé realiza iha salaun konferénsia CI, 7/10/2020, Xefe Unidade Mídia, Maria Bibel, esplika ba formandu sira kona ba digital literacy nu’udar parte ida husi literacy media, nu’udar kapasidade atu hetan, identifika, evalua no uza informasaun ho efetivu.

Fó mós ezemplu literacy digital maka komprende maneira uza browser web, mákina search, email, testu, wiki, blog, Photoshop, PowerPoint, software halo/ edita video nss. 

Esplika mós konseitu digital mídia literacy hanesan dezenvolve mesajen mídia, uza lingua kreativu ho nia regulamentu rasik, ema diferente hetan mesajen mídia ne’ebé hanesan ho diferente no mídia iha valór no angle ne’ebé kuda nanis ona.

Formasaun ne’e hetan apoiu husi Embaixada Amerika no Conselho de Imprensa de Timor-Leste, organiza husi Asosiasaun Jornalista Timor-Lorosa’e, partisipa husi estudante komunikasaun sosiál UNITAL ho total 15, mane 9, feto 6 no apoiu ba formasaun ne’e sei la’o durante fulan 6,  sei envolve estudante universitáriu komunikasaun sosiál sira husi universidade diferente.