Edukasaun Pertense Ba Sosiedade Tomak Tanba Nia Kompleksidade

Edukasaun Pertense Ba Sosiedade Tomak Tanba Nia Kompleksidade

Atividade Hare nain: 3545

Dili, 08/03 - Treinamentu Jornalizmu Kompriensivu ba sesaun segundu hala’o foka liu ba Critical Thinking on education ka Hanoin Kritiku iha asuntu edukasaun, ho oradór prinsipál Diretór Jerál Polítika Planeamentu e Parserias, Ministériu Edukasaun, Antónino Pires.

Koalia iha fase diskusaun ho partisipantes sira, Antonino Pires esplika katak, Ministeriu Edukasaun pertense ba komponente hotu tanba edukasaun hanesan factor determinante ba desenvolvimentu iha Timor-Leste, “Em prinsípiu atu hatete de’it katak edukasaun ne’e la’ós pertense ba grupu oan ida ou ba grupu oan ida ne’ebé hanaran Ministériu Edukasaun, naun, pertense ba Komponente sosiedade tomak, tanba edukasaun ne’e, sai hanesan factor determinante ba dezenvolvimentu, ba povu ho rai ida, iha ne’ebé de’it,” dehan Diretór Jerál Polítika Planeamentu e Parserias, Ministériu Edukasaun, wainhira fo resposta ba partisipantes treinamentu jornalismu komprensivu ne’ebé hala’o iha salaun enkontru Hotel Ramelau, Aimutin, Dili, quinta –feira 08/03/2018. 

“Komu factor determinante e pertense ba ema hotu, Komponente hotu, sosiedade tomak, maka nia iha nia kompleksidade, no mós iha nia variedade, tanba sá hau dehan iha nia kompleksidade tanba primeiru atu hatete de’it katak ita hasoru ema e la’ós hasoru bahasa karik benda mati emoves, tantu alunu, tantu inan aman, tantu ema se-se de’it, ne’e hasoru ema, portantu kompleksidade iha ne’e,” dehan DJ Ministériu Edukasaun.

Diretór Jerál Polítika Planeamentu e Parserias, Ministériu Edukasaun ne’e mós esplika katak ho kompleksidade ne’e mak Ministeriu Edukasaun tenki iha funsionariu 18.000 kompostu hosi profesores 16.000  (la konta professores iha universidade) ho  pesoál administrativu 2.000 resin. Enquantu total funsionario hosi instituisaun estadu hotu hamutuk ema 36.000.

DJ Ministériu Edukasaun hatutan kompleksidade seluk mak oinsa hare hosi parte númeru estudante sira hosi nivel edukasaun ne’ebé la hanesan, “Kompleksidade seluk iha ne’e mak alunu, kada tinan ita iha 394.550 hosi pre eskolár ba too sekundariu, feto no mane.”

Perguntas seluk ne’ebé partisipantes sira hato’o iha diskusaun ne’e mak hanesan  polítika Ministériu Edukasaun, kualidade profesores, programa merenda eskolar, fasilidades eskola no seluk tan.

Treinamentu jornalismu komprensivu ne’e hala’o tanba kooperasaun entre Conselho de Imprensa de Timor-Leste ho Agensia Nasoes Unidas ba Programa Desenvolvimentu –UNDP ne’ebétanba hetan apoiu finansiál hosi povu Japão. Treinamentu ne’ebé partisipa hosi jornalista mídia nasionál estudantes hosi fakuldade  komunikasaun UNTL no UNTL hamutuk ema 25. Aktividade ne’e sei hala’o durante fulan lima, hahu iha inisiu fulan Marsu tinan ne’e.