Atividade

Liberdade Imprensa Nu’udar Dalan ba Promove Liberdade Espresaun iha Timor-Leste

Liberdade Imprensa Nu’udar Dalan ba Promove Liberdade Espresaun iha Timor-Leste

Díli, 08 Fevereiru 2018 – Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL), artigu 40 ko’alia kona-ba Liberdade Espresaun no Informasaun, artigu 1 ko’alia kona-ba Liberdade Imprensa no Komunikasaun Sosiál.

Relasiona ho artigu rua ne’e, Asesór Programa no Planeamentu, Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CI), Rigoberto Monteiru, iha aprezentasaun Konsulta Públiku ba Relatóriu Inisiál Paktu Internasionál Diretu Sivíl no Polítiku (PIDSP), hateten atu promove liberdade espresaun maka tenke hadi’a uluk liberdade Imprensa tanba ema atu espresa nia opiniaun liuhosi mídia.

“Mídia sai hanesan sasukat ne’ebé maka importante liu atu hatene ita Timor promove liberdade espresaun iha sosiedade Timor-Leste ka lae. Promove liberdade Imprensa ne’e sai prioridade uluk para depois nia sai fali dalan atu ita bele promove Liberdade Espresaun,” Asesór Rigoberto hato’o kestaun ne’e iha semináriu Konsulta Públiku ba Relatóriu Inisiál Paktu Internasionál Diretu Sivíl no Polítiku (PIDSP), ne’ebé organiza hosi Ministériu Justisa, iha salaun Suai Room, Timor Plaza, Dili, Kinta-Feira ,(08/02/2018).

Asesór ne’e esplika, Timor-Leste  iha mídia lubuk ida, iha Asosiasaun Jornalista sira, Sekretáriu estadu Komunikasaun Sosiál no Conselho de Imprensa, hola papél ida importante tebes atu promove liberdade Imprensa, dezenvolvimentu iha Timor atu nune’e bele asegura públiku nia direitu ba informasaun.

Maski nune’e, Asesór Rigoberto dehan mídia seidauk fó prioridade ba asuntu sira espesífiku hanesan  asuntu difisiensia, edukasaun, meiu ambiente, nst ne’ebé konsidera nu’udar asuntu importante, maibé mídia konsentra liu ba asuntu polítiku no atividade Governu nian.

Nia dehan liberdade espresaun la’ós de’it oinsá atu ema ida transforma nia hanoin maibé oinsá ema ida atu espresa nia hanoin arte kultura hanesan múzika, puizia, livru nu’udar produtu tradisionál .

“Oinsá Kompeténsia Conselho de Imprensa atu promove liberdade Imprensa. Em prinsípiu, iha sudueste aziátiku, ita nia indeks númeru um. Maibé ita laiha indeks ida ko’alia kona-ba ba ita nia liberdade espresaun ne’e to’o iha ne’ebé,” Asesór Rigoberto esplika.

Asesór Programasaun no planeamentu, Rigoberto Monteiro, reprezenta Prezidente Conselho de Imprensa ba hato’o mós hanoin ka prespetiva balun kona-ba oinsá papél CI ba promove liberdade espresaun iha Timor-Leste, iha semináriu Konsulta Públiku ba Relatóriu Inisiál Paktu Internasionál Diretu Sivíl no Polítiku (PIDSP), ne’ebé organiza hosi Ministériu Justisa.

Iha biban hanesan Prezidente Asosiasaun Jornalista Timor - Leste (AJTL), David Hugo, esplika papél mídia importante tebes ba prosesu harii demokrasia iha Timor-Leste maibé iha instituisaun balun fó prioridade liu ba mídia balun no abandona tiha mídia balun iha terenu bainhira halo kobertura.

“TVTL laiha, ami la halo entrevista ka la halo konferénsia imprensa. Ne’e hatudu diskriminasaun ba mídia imprime sira, ne’e realidade ne’ebé akontese iha ita nia rain,” David Hugo esplika.
Prezidente AJTL ne’e espera katak iha Governu foun mai bele muda pontu de vista sira hanesan ne’e, tanba garante ona iha Konstituisaun RDTL artigu 40, 41 no lei komunikasaun sosiál ne’ebé ko’alia kona-ba liberdade imprensa no lilberdade espresaun.
Nia dehan kona-ba dezenvolvimentu liberdade imprensa iha Timor-Leste okupa númeru um (1) iha reziaun Suduéste Aziátiku kompara ho nasaun viziñu Indonézia nian.

“Ita rekoñese katak ita nia kapasidade no rekursu jornalista menus, maibé ita orgullu tanba liberdade ne’ebé maka garante hosi Konstituisaun no lei komunikasaun sosiál bele implementa ho di’ak,”  Prezidente AJTL dehan.

Ko’alia kona-ba liberdade atu asesu ba informasaun, Hugo nota katak sei iha instituisaun balun ne’ebé seidauk komprende didi’ak lala’ok lei komunikasaun sosiál tanba iha artigu ida ne’ebé hatete labele taka dalan ba jornalista sira atu bele asesu ba informasaun. “Realidade ne’ebé ami nota katak iha ema balun ne’ebé lakohi fó ba mídia maske mídia presiza informasaun ida ne’e,” Dehan Hugo.

Nia lamenta tebes tanba informasaun balun ne’ebé la’ós segredu no importante tebes atu mídia asesu hodi públika ba interese públiku maibé iha instituisaun no ema balun sempre fó razaun dehan informasaun ne’e segredu nasaun nian no labele atu hato’o ba mídia sira.

Nia mós lamenta katak prosesu sira la’o iha tribunal ne’ebé involve figura públiku maibe tribunal mós taka dalan ba jornalista sira atu asesu ba informasaun refere atu bele hato’o ba públiku. Maski nune’e Hugo konsidera katak iha duni kazu balun hanesan violasaun seksual, nst, ne’ebé jornalista sira labele atu asesu.

Prezidente AJTL, David Hugo esplika relasiona ho kapasidade jornalista ne’ebé naton tuir nível estudu, tanba ne’e maka dalabarak asosiasaun sira hakarak tebes atu halo kapasitasaun ba jornalista sira, tuir semináriu sira, nune’e mós involve iha diskusaun formal no informal sira maibé difisil tebes atu hetan partisipasaun hosi jornalista sira.

Nia dehan mídia na’in sira la fó autorizasaun ba jornalista sira atu tuir formasaun, semináriu ka diskusaun sira tanba jornalista sira tenke halo notísia kada loron ida tenke notísia tolu (3).

AJTL mós kestiona kona-ba lider sira ne’ebé dala barak fó liu informasaun ba mídia sira estranjeiru kompara ho mídia nasionál sira. Nia konsidera ne’e hanesan dezvalorizasaun ida ba jornalista timoroan.

Nia dehan ameasa boot liu ne’ebé oras ne’e la’o hela maka mídia sosiál sira ne’ebé públika informasaun la kredivel. Tanba ne’e Hugo husu ba Governu ka parte kompetente atu kria lei ruma ba halo regulasaun ba asesu informasaun ninian.

David Hugo mós husu ba instituisaun no sidadaun hotu-hotu atu konsidera mídia no jornalista timoroan sira hanesan na’in ba Timor-Leste, labele halo diskriminasaun ba jornalista sira hotu no mós husu ba instituisaun ne’ebé tutela ba Kapasitasaun ninian atu bele kapasita nafatin jornalista sira.

Entretantu, Sekretáriu Estadu Konsellu Ministru no Komunikasaun Sosiál, Matias Freitas Boavida hatete tuir lei iha konstituisaun RDTL artigu 41, ema hotu-hotu iha diretu atu hato’o espresaun tantu iha sivíl ka polítiku.

“Mídia na’in sira no jornalista sai fali ameasa boot ba liberdade espresaun,” Matias dehan, mídia na’in no jornalista sira, bazeia ba kapasidade no koñesimentu sobre informasaun, ikus mai ko’alia maski seidauk iha faktus maibé fasil halo akuzasaun.

Matias dehan “Ita asvezes susar tebes atu halo diferensa entre opiniaun pesoál no faktus ne’ebé mídia sira halo”. Nia dehan mídia sira dala barak hakarak buka tuir deklarasaun ida kona-ba Primeiru-Ministru nian maibé la halo balansu no konfirma ho fontes seluk.

Hatán ba preokupasaun Prezidente AJTL nian kona-ba mídia estranjeiru asesu informasaun rai laran fasil liu duke mídia lokál sira. Matias dehan oinsá loos kapasidade ka esforsu jornalista timoroan sira atu hetan informasaun? Ita iha ona libra ka lae? “Observasaun ne’ebé ha’u iha, maioria mídia ohin loron seidauk iha divizaun ida kona-ba libra,” Matias esplika.

Matias mós krítika mídia sira katak loron-loron mídia sira kuaze públika informasaun hanesan de’it, la Oferese buat foun ruma ba públiku.

“Ita ko’alia kona-ba balansu, asvezes mídia rasik mós halo, ikus mai mídia sira maka halo liberdade imprensa laiha tanba sira rasik mós laiha atensaun ba ida ne’e. posibilidade atu hamate liberdade imprensa ne’e mídia na’in sira mós halo ida ne’e,” Matias krítika.

Semináriu ne’e hala’o ho objetivu atu halo Konsulta Públiku ba Relatóriu Inisiál Paktu Internasionál Diretu Sivíl no Polítiku.

Partisipa iha semináriu ne’e maka, Sekretáriu Estadu Konsellu Ministru no Komunikasaun Sosiál, Adjunta PGR, Defensór Públiku, Sosiedade Sivíl, Konviksaun Relijiozu, Asosiasaun Jornalista Timor-Leste, Asosiasaun ba ema ho Defisiente sira, Reprezentante PNTL no FDTL. 

Paktu Internasionál Diretu Sivíl no Polítiku (PIDSP), mak direitu ba auto-determinasaun, laiha diskriminasaun kuandu ezerse direitu sivíl no polítiku no direitu ba remédiu efetivu ba violasaun direitu sivíl no polítiku. (*)