Industrilizasaun Mídia Kualidade Depende ba Jornalista sira

Industrilizasaun Mídia Kualidade Depende ba Jornalista sira

Atividade Hare nain: 3915

Díli – Vise Mínistru Komérsiu no Indústria (MCIA), Jacinto Barros Gusmão hatete industrializasaun mídia iha Timor-Leste atu iha kualidade depende ba jornalista sira.

Jacinto esklarese, to’o ona tempu ita nia informasaun la fa’an de’it iha rai laran maibé informasaun kualidade ita fa’an mós ba rai liur hodi promove Timor-Leste ba mundu internasionál.

“Dezenvolve informasaun sira ne’e bele sai di’ak, ema seluk bele simu ho kualidade nune’e industrializasaun mídia bele mós iha kkualidade di’ak. Industrializasaun mídia ida kualidade depende ba ita boot sira (Jornalista),” Jacinto Barros hato’o kestaun ne’e iha lansamentu programa treinamentu Jornalízmu Komprensivu Mídia iha Síkulu Eleitorál Timor-Leste, Kinta-Feira (18/01), iha Maubara Room, Timor-Plaza, Díli.

Programa Treinamentu ne’e realiza ho serbisu hamutuk entre Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CI), Ajénsia Nasoens Unidas ba Programa Dezenvolvimentu (UNDP), Governu Japaun no Grupu Mídia Nasionál (GMN), ne’e tuir planu sei realiza iha fulan Marsu to’o fulan Jullu tinan ne’e.

Atividade kapasitasaun ne’e ho objetivu maka Mídia iha polítika editorial ida ne’ebé di’ak, Pormove debate polítika entre sidadaun ho autoridade polítika sira, lori akontabilidade governasaun ba sidadaun sira, haforsa kontrolu sosiál “Watch-dog” no monitoriza prosesu polítika ne’ebé la’o hela.

Iha biban hanesan, Sekretáriu Estadu Konsellu Minístru no Komunikasaun Sosiál, Matias Freita Boavida espera katak treinamentu refere bele dezenvolve di’ak liutan kapasidade jornalista sira nian iha mundu jornalízmu.

“Ho treinamentu, situasaun sira hanesan ne’e importante tebes ba maun alin jornalista sira maibé jornalista sira mós depende ba Na’in ba Mídia sira tanba dezenvolvimentu da mídia depende ba Na’in ba mídia sira mós,” Matias esplika.

Nia dehan liuhosi treinamentu análize krítiku maka jornalsta sira bele sai hanesan vijilansia ba lala’ok Governante sira hodi hato’o informasaun ba públiku.

Matias Boavida mós dezafia jornalista sira atu hariku án liuhosi koñesimentu ida ne’ebé dumina iha área oioin nune’e bele ba halo kobertura ida krítiku tebes.

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál ne’e espera katak kooperasaun entre CI ho UNDP la’os ona rohan no ninian ona iha treinamentu komprensivu mídia iha síkulu eleitoral. “Ha’u fiar katak Governu Japaun dezde tinan 2000 hahú iha ona hanesan JICA, kontinua kolabora ba Estadu nia di’ak,” Matias esplika.

“Treinamentu sira hanesan ne’e, maun alin (jornalista) sira aproveita ba, dezde Governu Japoun ho nia onestidade no firmeja atu apoiu ita liuhosi PNUD, ita bele aprende buat barak iha vida jornalízmu nian iha kapasidade análize no krítika iha kualker asuntu,” nia dehan.

Iha biban ne’e, Diretór Jerál Ministériu edukasaun, Antoninho Pires, hatete treinamentu hola parte iha edukasaun tanba aprende ne’e hola parte iha ita nia vida tomak.

Nia dehan abilidade ne’e la’os hanesan obsaun ida maibe ne’e nu’udar direitu profisionál tanba ne’e husu ba jornalista sira hotu atu bele aprende buat hotu ho meius nesesáriu hotu nune’e bele hariku jornalista sira nia-án iha implementasaun serbisu lorloron nian. (CI)