CI Sosializa Lei KomSos no Regulamentu sira iha Manufahi

CI Sosializa Lei KomSos no Regulamentu sira iha Manufahi

Atividade Hare nain: 2722

Manufahi – Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CI) kontinua hala’o sosializasaun kona-ba Lei Komunikasaun Sosiál (KomSos) no Regulamentu sira CI nian iha munisípiu Manufahi, Kuarta-Feira (20/09).

Iha abertura, Diretór Diresaun Komunikasaun Sosiál, Relasoens Institusionais no Kooperasaun (DCSRIC), Altino da Cruz Freita, hatete sosizalisaun ne’e ho objetivu atu oinsá autoridade lokal sira, sosiedade no mídia sira iha munisípiu bele hatene knaar órgaun komunikasaun sosiál sira nian inklui knar Conselho de Imprensa.

“Sosializasaun ne’e atu fahe informasaun klean kona-ba oinsá Lei Komunisaun Sosiál inklui regulamentu sira CI nia atu ita bele hamutuk hodi garante nafatin liberdade imprensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste,” Altino esplika iha abertura sosializasaun ne’ebé realiza iha salaun administrasaun Munisípiu Manufahi.

Nia hatutan,  haksolok tanba bele hasoru hikas autoridade munisipais sira ne’ebé bele hola parte iha atividade sosializasaun.
DCSRIC esplika prezensa meius komunikasaun sosiál sira iha munisípiu manufahi atu hatutan polítika ne’ebé ita nia Governu hala’o inklui mós hato’o difikuldades sira ne’ebé ita nia komunidade sira hasoru, iha área komunikasaun sosiál.

Iha abertura, Administradór Munisípiu Manufahi, Carlito Pinheiro de Araújo, hatete mídia bele livre maibé la’ós livre totál tanba ne’e ho prezensa Lei Komunikasaun sosiál bele regulariza andamentu órgaun no meius komunikasaun sosiál sira iha Timor-Leste.

“Dalaruma ita dehan jornalista ne’e livre maibé la’ós livre tuir ita nia hakarak, labele halo buat hotu-hotu. Tanbe ne’e ho lei ida ne’e, livre iha liberdade nia laran,” dehan Administradór Manufahi, Carlito.

Nia hatutan Lei KomSos garante tebtebes atividade jornalízmu ninian tanba papél mídia ne’e importante hodi halo kontrolu sosiál perante atividade hotu nasaun nian.

Administradór ne’e louva katak prezensa mídia bele garante demokrásia, garante transparansia nomós bele espalla dezenvolvimentu nasaun nian.

“Iha konstituisaun hakerek kedas liberdade imprensa no liberdade espresaun, maibé nia seidauk iha guia ida, tanba ne’e ho prezensa lei KomSos bele garante ita hala’o liu-liu knaar jornalízmu ne’e di’ak liutan,” Carlito esplika.

Iha biban sosializasaun ne’e, partisipantes sira kestiona serbisu jornalísta balun ne’ebé la profesional. Mídia la halo papél nu’udar kontrolu sosiál to’o iha área rurál tanba ne’e informasaun barak sirkula de’it iha nasionál no nunka to’o ih báze.

Entretantu lei Komunikasaun Sosiál nú. 5/2014, loron 19, fulan Novembru, nu’udár lei dahuluk Timor-Leste hodi garante no promove Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun RDTL artigu 40 no 41.