Manufahi Agradese Governu Kria Lei KomSos

Manufahi Agradese Governu Kria Lei KomSos

Atividade Hare nain: 2638

Manufahi – Administradór Munisípiu Manufahi, Carlito Pinheiro de Araújo hato’o agradese wa’in ba V no VI Governu Konstitusionál tanba bele kria lei Komunikasaun Sosiál (KomSos) nune’e bele tau matan ba meius no órgaun komunikasaun sosiál sira.

“Ha’u agradese tanbaGovernu ne’e bele produs duni lei komunikasaun sosiál ne’ebé bele sai mós hanesan regulamentu ida hodi regulariza andamentu mídia nian,” Administradór Carlito hato’o kestaun ne’e iha abertura sosializasaun lei KomSos no regulamentu sira CI nian, iha salaun administrasaun Munisípiu Manufahi, Kuarta-Feira (20/09/2017).

Carlito esplika konstituisaun hakerek kedas liberdade imprensa no liberdade espresaun tanba ne’e ho prezensa lei KomSos bele garante ita hala’o liu-liu knaar jornalízmu ne’e di’ak liutan hodi divulga informasaun ba públiku.
Nia dehan liuhosi sosializasaun ne’e atu bele públiku komprende lei no regulamentu sira CI nian nune’e labele hamosu interpretasaun tuir ita idak-idak nia koñesimentu rasik.

Iha biban hanesan, Diretór Diresaun Komunikasaun Sosiál, Relasoens Institusionais no Kooperasaun (DCSRIC), Altino da Cruz Freitas, hatete liuhosi sosializasaun ne’ebé oras ne’e dadaun CI halo nune’e públiku bele hatene knaar jornalista nian.

“Sosializasaun ne’ebé ita halo dadaun atu públiku bele hatene knaar jornalista nian no públiku bele hatene uja meius komunikasaun ne’ebé maka iha, inklui knar Conselho de Imprensa hodi fó vantajen pozitivu ba ita idak-idak,” dehan Diretór Altino.

Nia esplika públiku labele uza meius komunikasaun sosiál sira ne’e atu estraga fali imajen pesoál ka ema seluk nian, tanba ne’e jornalista presiza serbisu hamutuk ho entidade hotu-hotu atu bele dezenvolve ita nia rain.

Regulamentu sira Conselho de Imprensa nian maka hanesan kódigu étika jornalístika, prosedimentu ba ezersisiu direitu hatan no ratifikasaun, karteira professional jornalístika nian, prosedimentu dixiplinar hasoru jornalista no publikasaun sira, regra ba aplika ezame final estájiu no identifikasaun ejaminadór, rejistu orgaun no meius komunikasaun sosiál sira inklui prosedimentu mediasaun.

Iha sosializasaun ne’e, reprezentante Veteranus inklui autoridade lokal munisípiu Manufahi husu atu CI kontrola mídia no jornalista sira atu serbisu ho profesionál liutan. Tanba dalabarak maka mídia públika ema nia privasidade laiha sensura, hakerek ema nia naran sala, públika notísia la kompletu, nst.

Hatan ba kestaun ne’e Diretór Altino rekoñese katak mídia ohin loron balun seidauk hala’o knar ho diak tamba defikuldades finansial, rekursus humanos no ragaun sira seluk, maibé CI iha papél importante atu tau matan no servisu hamutuk ho orgaun no meius komunikasaun sosiál sira liuhosi kapasitasaun ba jornalista sira atu bele profesionaliza meius no órgaun komunikasaun sosiál sira nune’e bele serbi di’ak liutan públiku iha Timor-Leste ho profesional.

Antes ne’e, sosializasaun hanesan hala’o ona iha munisípiu lima maka hanesan Dili, munisípu Viqueque, Baucau, Lautem no Munisipio Manatuto. Partisipa iha atividade sosializasaun ne’e maka Komandante Polisia Munisípiu Manufahi, Administrador Postu Administrativo sira, líderes Komunitáriu (Sefe suku no Sefe Aldeia), Veteranus, Organizasaun Naun Governamentál hosi nasionál no Lokál, joventude, representa BNCTL, Estudantes Universitáriu inklui korespondente RTTL.ep. (CI)