Atividade

Diretora Ezekutiva CI (Ana Teresa Sequeira) simu keixa husi AJTL no TLPU iha nia serbisu fatin. Foto espesiál CI
Diretora Ezekutiva CI (Ana Teresa Sequeira) simu keixa husi AJTL no TLPU iha nia serbisu fatin. Foto espesiál CI

CI Simu Tan Keixa Husi Asosiasaun Jornalista

Dili- Conselho de Imprensa (CI), iha kinta feira, (11/1/2017) simu-tan keixa husi Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e(AJTL) no Timor-Leste Press Union (TLPU) kona-ba kazu diskriminasaun ne’ebé deskonfia komete husi ofisiál aeroportu Dili, hasoru jornalista Diáriu Timor Post, Cristovão de Jesus  da Silva iha loron 9/1/16, bainhira jornalista ne’e halo hela kobertura ba artista Maria vitória ninia viajen atu fila hikas ba Indonesia.

Vise Prezidente AJTL, Zevonia Vieira iha sorumutu ne’e enfáze katak maske asaun ne’e la’ós violénsia fízika, la hakanek jornalista maibé ameasa husi pesoál iha aeroportu ne’e psikolojikamente hakanek ninia mentál atu halo kobertura.

“Ne’e ladi’ak, ami nia jornalista sente tauk no bele de’it ninia impaktu mak nia sei tauk atu halo kobertura iha aeroportu. Ami husu favor ida fó fatin hanesan ba ami nia jornalista, labele halo diskriminasaun ba jornalista sira.” dehan Zevonia Vieira, Vise Prezidente AJTL.

Nune’e mós Sekretáriu Jerál TLPU, Vise Prezidente AJTL no jornalista akompaña vítima mai iha edifísiu CI hodi entrega direita keixa ne’e ba Diretora Ezekutiva, Ana Teresa Sequeira. Molok entrega keixa eskrita, ekipa konsege halo diskusaun badak ho Diretora Ezekutiva, oinsá CI ho asosiasaun jornalista sira bele kolabora hodi realiza atividade hanesan sosializasaun kona-ba Lei Komunikasaun Sosiál, atu hasa’e koñesimentu públiku nian kona-ba liberdade imprensa iha nasaun demokrátiku hanesan Timor-Leste.

Iha diskusaun ne’e, sekretáriu Jerál TLPU Manuel Pinto dehan; “kazu hasoru jornalista la’ós foin dala ida, maibé antes ne’e iha ona kazu barak. Tanba kazu violénsia ne’e akontese bebeik no nafatin ba jornalista sira. Nune’e ba oin nia husu atu CI hamutuk ho asosiasaun jornalista sira bele halo asaun konkretu ida atu hasa’e públiku ninia koñesimentu hodi asegura espasu hanesan ba jornalista sira atu hala’o kn’ar ho livre.”

Manuel mós haktuir katak tanba eleisaun besik daudaun ona,entau iha pontensia atu akontese violénsia hasoru jornalista sira. Tan-ne’e, nia husu CI presizamente atende lalais asuntu ne’e.

Manuel mós realsa katak kuandu kazu ne’e akontese ona ba jornalista sira, ema sei haree ba instuitusaun sira mídia nian, hanesan asosiasaun Jornalista sira, SECOMS no CI.

Diretora Ezekutiva ne’ebé simu delegasaun ne’e iha nia sala serbisu nian, konkorda ho hanoin hirak ne’ebé hato’o ona husi Asosiasaun no Uniaun Jornalista sira, no nia afirma katak CI sei estuda kazu ne’e no sei foti asaun iha tempu besik.

Fundadór TLMDC (Timor-Leste Media Development Centre) ne’e afirma katak nia diskute ona ho komisáriu balu liuliu komisáriu ne’ebé iha koñesimentu jurídiku no iha ona hanoin atu halo guia ida ba instuitusaun hotu, oinsá atu fasilita didi’ak mídia sira, nune’e bele serbisu ho livre no hanesan.

“Conselho de Imprensa hanoin ona atu Produz guia ida ba instuitusaun hotu atu oinsá bele fasilita jornalista sira asesu di’ak ba informasaun. ezemplu ida mak, kada instuitusaun hanesan mós iha aeroportu presiza fasilita press room atu nune’e VIP sira ne’ebé mai, sira bele hasoru jornalista hodi fó informasaun.” dehan Diretora ne’ebé ho naran kuinesidu “Shandy”.

Nia mós emfáze katak CI iha ona planu oinsá atu fó sertifikasaun ba jornalista sira. Ida-ne’e importante tebes atu bele identifika jornalista profisionál sira.

“Ita sei komunika ho instuitusaun sira hotu kona-ba jornalista ne’ebé pasa ona prosesu sertifikasaun no rekoñese nu’udar jornalista profisionál. Bainhira sira mosu iha eventu públiku ka serbisu sira mídia nian, sira sei hetan tratamentu profisionál atu hetan simu no fó entrevista.”

“No press room ne’ebé estabelese so bele fó fatin ba jornalista sira hanesan ne’e, la’ós ema arbiru bele tama ba hasai foto,” Dehan ema númeru um iha estrutura ezekutivu Conselho de Imprensa nian ne’e.  

Kazu ne’ebé akontese ba jornalista diáriu Timor-Post, iha Segunda, (09/01/17), maizumenus tuku 11:25, bainhira jornalista ne’e hetan proyeksi atu halo kobertura ba artista Maria Vitoria, iha aeroportu Internasionál, Prezidente Nicolao Lobato, tuku 11:50. Momentu ne’ebá mosu diskusaun maka’as husi ofisiál aeroportu Dili ho Jornalista Timor Post. Tanba ofisiál ne’e halo diskriminasaun ba mídia, hodi haruka TVTL de’it maka bele asesu ba iventu ne’e. Depois iha tuku 13.48 ofisiál ne’e haruka seguransa bolu fali jornalista tama ba sala VIP, maibé nia trauma no tauk, nune’e nia halo de’it observasaun husi liur. 

Antes simu keixa eskrita ne’e Diretora Ezekutiva ko’alia ba membru sira husi asosiasaun rua ne’e katak kazu ne’e CI simu ona. Normalmente iha ona báze dadus CI nian. CI sei estuda kazu ne’e no sei foti ninia pozisaun iha tempu besik.

“Ba daudaun ne’e CI dezenvolve hela padraun sira oinsá atu atende kazu no simu keixa, maske seidauk finaliza, maibé espera bele finaliza iha tempu besik atu fasilita di’ak liu-tan públika no mós jornalista sira atu hato’o keixa. Iha fulan Maiu, bainhira

CI halo tinan ida, CI sei públika ninia relatóriu anuál ida-ne’ebé mós sei kompostu hosi númeru kazu sira abuzu liberdade imprensa no mós kualidade públikasaun mídia sira nian.” Nia hatutan.

Kazu diskriminasaun hasoru jornalista nu’udar aktu esesivu [berlebihan] ne’ebé bebeik ona akontese iha instituisaun sira estadu nian. Kazu hirak ne’e mós dada ona atensaun asosiasaun jornalista sira no CI atu foti asaun konkretu ruma hodi konsensializa públiku no pesoál sira ne’ebé hala’o serbisu públiku nian. Tuir Lei Komunikasaun Sosiál Artigu 41, sei hetan kastigu ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa ba ema ne’ebé mak taka dalan ba perturba kompozisaun, impresaun, distribuisaun no liberdade ba sirkulasaun publikasaun nian.** CI**