Komunikadu Imprensa

CI Husu ba GMN no Media Mainstreaming sira seluk atu Evita Uza Hoax no Fake News nu’udar Referénsia ba Sira nia Produtu Jornalístika

CI Husu ba GMN no Media Mainstreaming sira seluk atu Evita Uza Hoax no Fake News nu’udar Referénsia ba Sira nia Produtu Jornalístika

Hafoin simu preukupasaun no lamentasaun husi públiku relasiona ho GMN TV nia programa, Grande Entrevista, edisaun 8 Fevereiru 2019. Conselho de Imprensa (CI) foti kedas inisiativa hodi halo monitorizasaun, peskiza no análize ba Programa Grande Entrevista ne’e. Programa ne’e bolu nu’udar grande entrevista espesiál tamba aprezenta fonte espesiál, Prezidente Partidu CNRT, Kayrala Xanana Gusmão ho kuaze óras rua (2) liu. CI haree katak, Grande Entrevista ne’e nu’udar programa primadona iha GMN TV no sai ona públiku nia programa favoritu alen programa sira seluk. Maibé, iha parte seluk públiku kestiona, preukupa no lamenta entrevistadór Expedito diaz Ximenes nia narrasaun ho pergunta ne’ebé nia hato’o no husu ba fonte iha tempu ne’ebá.

 Narasaun ne’ebé entrevistadór hato’o mak, “Maun-boot foin fila husi rai-liur, iha jornál balu publika katak Priméru Ministru mak lakohi Prezidente Repúblika fó tomada de pose, la’os prezidente repúblika mak lakohi fó pose. Hatene ida-ne’e? Rona ida-ne’e?,” Públiku lamenta narrasaun ne’ebé entrevistadór hato’o ne’e tamba ida-ne’e bele hamosu konflitu polítika foun entre lider nasionál sira iha situasan inserteza polítika dadauk ne’e. Iha parte seluk, narrasaun ne’e mós bele prejudika kanál mídia sira seluk tamba entrevistadór mós temi jornál balu nu’udar fonte notisia ba narrasaun ne’ebé nia hato’o. 

Tan-ne’e, atu buka-hatene verasidade ka lia-loos husi entrevistadór nia narrasaun refere, CI halo verifikasaun ba fonte ka kanál mídia hotuhotu no uza fack-checking tool hodi konfirma fonte sira iha mídia online no mídia sosiál sira. Verifikasaun ne’ebé CI halo mak hanesan tuir-mai ne’e; 

  • CI verifika narrasaun ne’e iha facebook Knua Dadolin ho títulu “Taur Lakohi Nain 9 Hetan Pose - Lu Olo Labele Hasai Dekretu Prezidensiál. 
  • CI konfirma ka cross check narrasaun entrevistadór nian ne’e ho publikasaun kanál mídia online no mídia sosiál hotuhotu uza fact-checking tool.
  • CI cross check notisia balu iha jornál sira, media online no blog balu ne’ebé iha relasaun ho impase polítika iha railaran. Pur ezemplu, notisia husi blogspot Vanguarda ho títulu “Lista Membru Governu Problema Tanba Sala husi Primeiru Ministru.”
  • CI hetan kopia notisia ho títulu “Lista Membru Governu Pendente Kompeténsia PM Taur.” Taur Lakohi Nain 9 Hetan Pose – Lu-Olo Labele Hasai Dekretu Prezidensiál.” Tempu Badak Lu-Olo Sei Konfesa ba Xanana.” Kopia notisia hirak ne’e CI hetan husi entrevistadór Expedito diaz Ximenes hafoin Grande Entrevista espesiál ne’e sai polémiku iha públiku nia leet. 
  •  CI mós kontaktu diretamente ho redasaun kanál mídia ka jornál balu ne’ebé link ba mídia online seluk. 

Fonte kanál media mainstreaming no link sira ne’ebé CI asesu no verifika narrasaun entrevistadór nian mak hanesan tuir-mai ne’e: 

Bazeia rezultadu verifikasaun ne’e, CI konklui katak entrevistadór Expedito diaz Ximenes la la’o-tuir prinsípiu jornalizmu nian tamba hamosu narrasaun ho pergunta ne’ebé la bazeia faktu. Narrasaun ne’e la bazeia ba faktu tamba entrevistadór Expedito foti informasaun husi mídia sosiál nu’udar referénsia ba nia iha programa ne’e ho fonte anónimu ne’ebé nia verasidade kestionavél. CI haree katak entrevistadór Programa Grande Entrevista la uza produtu jornalístiku ida-ne’ebé kredivel sai nu’udar referénsia, maibé uza fali notisia ne’ebé ninia fonte la klaru no konsidera nu’udar fake news no hoax sai referénsia ba programa ne’e. 

Narrasaun ho pergunta ne’ebé entrevistadór hato’o ne’e  halo ho intensaun atu forma opiniaun públiku foun iha situasaun polítika dadauk ne’e. Ho ida-ne’e CI konsidera Redasaun GMN viola Kódigu Étika Pontu 1 no Pontu 2 tamba la tranzmite informasaun loloos bazeia ba referénsia ida-ne’ebé loos. Redasaun GMN TV iha obrigasaun étika atu la’o tuir prinsípiu jornalizmu paz nian (peace journalism) atu evita konflitu entre lider nasionál sira, ne’ebé bele dirije ba instabilidade polítika no seguransa iha país ne’e. 

Bázea ba rezultadu monitorizasaun, peskiza no análize, CI nu’udar orgaun reguladora ba meius komunikasaun sosiál iha Timor-Leste, tuir artigu 44 alinea I Lei Komunikasaun Sosiál Nú 05/2014 ne’ebé fó kompeténsia ba CI hodi fó ninia supervizaun orgaun komunikasaun sosiál no serbisu jornalístiku iha Timor-Leste.  Bazeia ba kompeténsia ne’ebé Lei Komunikasaun emenda maka CI hakarak hato’o buat hirak ne’ebé mak temi tuir-mai:  

  • Husu ba Redasaun GMN atu uza referénsia sira ne’ebé kredivel, liuliu uza fonte notisia sira ne’ebé ninia ezisténsia públiku bele asesu no fiar, nune’e informasaun sira ne’ebé tranzmite labele mislead.
  • Husu ba Redasaun GMN nian atu tane-aas prinsipiu jornalizm paz (peace journalism) iha ninia publikasaun atuhodi promove paz no estabilidade iha railaran, la’os atu soran fali lider nasionál sira.
  • Husu Redasaun GMN atu hato’o faktu ho loloos iha ninia publikasaun, pur ezemplu tenke espesifikamente temi mídia ne’ebé mak públika notisia no ho data ediasaun nian, nune’e labele prejudika kanál mídia sira seluk. 
  • Husu ba Redasaun GMN, atu kaer metin nafatin Kódigu Étika Jornalístika no prinsipiu universál jornalístika, tanba ida-ne’e nu’udar dalan di’ak-liu, atu ajuda hasees GMN husi risku legál iha futuru.