Komunikadu Imprensa

Conselho de Imprensa Kondena Aktus Intervensaun  Polítika iha Redasaun RTTL,EP

Conselho de Imprensa Kondena Aktus Intervensaun Polítika iha Redasaun RTTL,EP

Instabilidade polítika railaran ne’ebé la’o ona kuaze tinan rua nia laran, afeita maka’as ba prosesu dezenvolvimentu país nian iha setór hotu-hotu. Situasaun ne’e implika mós prosesu hametin transparansia, kontabilidade no boa governasaun ne’ebé kontribui ba prosesu hametin sistema demokrasia iha país ne’e. Mudansa lala’ok polítika iha railaran husi governu ida ba governu seluk mós fó imapktu ba dezenvolvimentu mídia iha nasaun foun ne’e. Ho ida-ne’e, sidadaun sira la goja sira nia direitu liberdade ba flutu informasaun (free flow of information) hodi hetan informasun ida-ne’e sufisiente no kredivel. Polítika Governu nian hodi halo mudansa ba estrutura RTTL E.P. liuhusi apontamentu polítika hamosu dikótomia no ambiente la hakmatek ba jornalista sira hodi hala’o sira nia atividade jornalistika ho di’ak hanesan baibain.

Situasaun temi iha leten dirije ba aktu intoleravel ne’ebé komete husi asesór balu hodi fó presaun ba redasaun RTTL E.P. nian iha prosesu publikasaun. Aktu intervensaun ne’e la’os inísiu ida di’ak atu halo mudansa signitikativu ba RTTL E.P. maibé atu halo RTTL E.P. sai intrumentu polítika ba grupu balu. Hahalok iresponsavel seluk mós mai husi Xefe Gabinete Sekertáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SECOMS), Julio Gonsalves. Xefe gabinete ne’e ameasa Jornalista Constancio Vieira atu hasai nia husi RTTL E.P nu’udar jornalista. Ho ida-ne’e Jornalista Constancio Vieira mosu iha Conselho Imprensa hodi hato’o ninia keixa. Problema ne’e mosu bainhira Jornalista refere halo status ida iha ninia konta mídia sosiál (facebook) hodi dehan, “liberdade imprensa no liberdade espresaun dadauk ne’e iha ICU laran”.

Intervensaun no presaun ba redasaun RTTL E.P. enkoraja mós jornalista RTTL E.P. sira seluk hodi halo keixa mai iha Conselho de Imprensa ho evidénsia balu.Jornalista hirak ne’e hato’o intervensun asesór foun balun iha redasaun. Intervensaun ne’ebé to’o iha nivel atu influensia fontes hodi ko’alia tuir orientasaun politika administrasaun nian. Hahalok ne’e akontese ba Prezidente CI iha loron atu ba preenxe segimentu 7 minutus.

Bazeia ba situasaun no faktu sira ne’ebé temi iha leten, Conselho Imprensa nu’udar orgaun reguladora ba meius komunikasaun sosiál iha Timor-Leste tuir artigu 44 alinea I Lei Komunikasaun Sosiál Nú 05/2014 ne’ebé fo kompetensia ba Conselho Imprensa hodi fo ninia supervizaun orgaun komunikasaun sosiál no serbisu jornalístiku iha Timor-Leste. Bazeia ba kompetensia ne’ebé Lei Komunikasaun emenda maka Conselho Imprensa hakarak hato’o nia pozisaun:

1.    Kondena maka’as aktu ka hahalok ameasa husi xefe gabinete SECOMS, Julio Gonsalves hasoru Jornalista Constancio Vieira tanba ida-ne’e nu’udar hahalok arogante no diskriminativu ne’ebé la kontribui ba prosesu hametin demokrasia, liberdade imprensa no liberdade espresaun iha páis demokrátiku ne’e.

2.    Kondena Maka’as aktu intervensaun ba redasaun RTTL E.P. Husi Asseso sira Prezidente RTTL E.P nian, hahalok ida-ne’e ameasa dadauk independénsia editoriál RTTL E.P. nu’udar hatuur iha Lei Komunikasaun Sosiál Artigu 8 no 19.

3.    Repudia maka’as orientasaun husi administrasaun RTTL E.P nian atu influensia fontes sira hodi espresa sira nia hanoin tuir administrasaun nia hakarak.

Bazeia ba pozisaun iha leten, Conselho Imprensa hakarak hato’o buat hirak tuir mai ne’e: 

1.    Ezjie no husu ba Sekertáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Merício Juvenal dos Reis Akara atu fó samada atensaun ba Xefe Gabinete SEKOMS, Julio Gonsalves tan ba nia atitude la apoiu dezenvolvimentu mídia no liberdade imprensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste.

2.    Husu mós Prezidente RTTL EP fó samada atensaun ba nia assesor sira atu labele halo intervensaun ba sala redasaun.

3.    Ezije no husu ba Governu, liuliu Ministériu Reforma Lejislatura no asuntu Parlamentár atu altera lei RTTL E.P hodi repozisiona fali RTTL nia estatutu tuir artigo 41.Ponto 5. Konstituisaun Republika Demokratika Timor - Leste   (KRDTL).

4.    Husu ba jornalista no meus komunikasaun hotu-hotu atu obdese nafatin ba prinsipiu universál jornalizmu  no Kóde Étika jornalístika hodi tane - as nafatin interese povu nian no tenke brani hodi hato’o lia-loos.