Press Statment AJTL Ne’ebé entrega ba Conselho de Imprensa

Press Statment AJTL Ne’ebé entrega ba Conselho de Imprensa

Hare nain: 1367

 

 

Impase polítika dadauk ne’e la’os afeita deit ba dezenvilvomentu ekónomiku país nian, maibé afeita dadauk ona liberdade imprensa no liberdade espresaun iha railaran. Politizasaun ba instituisaun mídia públiku nu’udar forma estratéjia pólitika ida atuhodi interven polítika redasaun RTTL E.P. no Ajénsia Tatoli nian. Pesoál balu Instituisaun Estadu no Governu nian hahú ameasa no bandu jornalista sira atu labele espresa sira nia hanoin no pensamentu kona-ba asuntu sira ne’ebé relasiona ho interese públiku nian iha plataforma sira mídia sosiál. Ameasa ne’ebé Xefe Gabinete, Sekertáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), halo hasoru Jornalista RTTL E.P. Constancio Vieria iha loron 11 Janeiru2019 nu’udar hahalok ditadura ne’ebé la afavor ba prinsipiu liberdade imprensa no liberdade espresaun iha nasaun demokrátiku ida-ne’e. Xefe gabinete ne’e ameasa atu hasai Jornalista Constancio Vieira husi nia knaar nu’udar jornalista RTTL E.P.

Desizaun Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) nian hodi hapara distribuisaun Jornál Independente nian mós nu’udar forma sensura (ka censorship) ida ba fluta informasaun iha país demokrátika Timor-Leste no ida-ne’e nu’udar forma impedimentu ba direitu sidadaun nian hodi asesu ba informasun ne’ebé hatuur iha Konstituisaun RDTL. Atuasaun pesoál ka indivíduu balu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) nian hasoru jornalista ka Editór Timor-Post, Carlos Malilaka foin dadauk ne’e iha Bebonuk-Dili nu’udar mós aktu asesivu no ameasa ida ba liberdade jornalista nian atu halo kobertura ba problema sira ne’ebé mosu iha sosiadade nia leet. 

Bazeia ba situasaun no faktu sira ne’ebé mensióna iha leten, Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) nu’udar organizasaun mahon ba jornalista Timoroan hotu-hotu hakarak hato’o nia pozisaun hanesan temi-tuir mai:

1.    Kondena maka’as aktu ka hahalok ameasa husi xefe gabinete SECOMS, Julio hasoru Jornalista Constancio Vieira tamba ida-ne’e nu’udar hahalok arogante no ditadura ne’ebé la afavor ba valor sira demokrasia, liberdade imprensa   no liberdade espresaun iha nasaun demokrátiku Timor-Leste.

2.    Kondena Maka’as desizaun Ministériu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) nian ne’ebé hapara jornál Independente nia distribuisaun. Hahalok ne’e la refleta atitude instituisaun demókratiku ida tamba impede sidadaun sira nia direitu atu asesu ba informasaun.

3.    Kondena maka’as atuasaun indivíduu ka pesoál balu PNTL nian ne’ebé ameasa no hadau Jornalista ka editór Timor Post, Carlos Malilaka nia kamera iha area Bebonuk. Aktu ida-ne’e nu’udar aktu krime ne’ebé ameasa liberdade imprensa no liberdade jornalista nian hodi asesu ba informasaun.

Ho pozisaun ne’e, AJTL ezije no husu ba:

1.    Xefe Governu, Priméru Ministru Taur Matan Ruak atu hasai Xefe Gabinete SEKOMS, Julio husi nia kargu tamba nia atitude la apoiu dezenvolvimentu mídia no liberdade imprensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste.

2.    Husu mós ba Priméru Ministru Taur Matan Ruak (TMR) ato fó samada atensaun ba Ministéiru Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun tamba halo desizaun kontroversu ida-ne’ebé la afavor ba liberdade flutu informasaun iha país foun ne’e.

3.    Husu ba Konsellu Imprensa (KI) nu’udar instituasaun Estadu Independente ida-ne’ebé promove no defende liberdade imprensa no liberdade espresaaun iha nasaun ne’e atu haree situasaun ne’e tamba liberdade imprensa no liberdade espresaun iha páis ne’e hahú ameasadu.

4.    Husu ba Komandu Polísia Nasionál Timor Lorosa’e (PNTL) atu eduka no tau-matan ba ninia elementu sira atu respeitu no tanea-aas jornalista no mídia nia serbisu bainhira hala’o serbisu iha terenu. 

5.    Husu jornalista hotu-hotu no kanál mídia sira atu mantein independénsia editoriál tuir prinsipiu universál jornalizmu  no Kódigu Étika jornalizmu hodi tane-aas nafatin interese povu nian, la’os sai porta voz ka sai corong polítiku ka governu nian.

6.    Husu ba polítku sira ka governu iha futuru atu para ona halo politizasaun ba instituisaun mídia públiku RTTL E.P, Tatoli no mídia profisionál sira seluk tamba instituisaun mídia hirak ne’e la’os instituisaun polítika atu ema ka grupu ida politiza tuir sira nia hakarak. Kanál mídia sira ne’e nu’udar instituisaun mídia profisionál atu halo kontrolu sosiál hodi garante transparensia no kontabilidade iha país demokrátiku ida-ne’e. 

7.    AJTL mos husu ba instituisaun media sira hodi hatoo ba jornalista sira atu bele uza jurnalismu ba paz hodi halo kobertura liga ho situasaun politika ho polemika ne’ebe akontese dadauk, atu nune’e servisu jurnalismu la hamosu konflitu liu kobertura no husu ba Conselho Imprensa para nafatin tau matan ba instituisaun media sira hodi hare ba kontiudu notisia ne’ebe mak dalaruma sei hamosu konflitu no rekomenda atu bele uza jurnalismu ba paz ba iha situasaun balun.


                                                                                                                                        #hotu#