FOTO DOC/CI  Prezidenti CI, Virgilio da Silva Guterres, hamutuk ho nia membru nain 3 seluk, kompostu husi Jose Ximenes, Francisco Simões ho Paulo Araujo, Segudan (16/1/2017), halo koferensai imprensa hodi anunsiu aprovasaun Kodigo Etika Jornalistika nian.
FOTO DOC/CI Prezidenti CI, Virgilio da Silva Guterres, hamutuk ho nia membru nain 3 seluk, kompostu husi Jose Ximenes, Francisco Simões ho Paulo Araujo, Segudan (16/1/2017), halo koferensai imprensa hodi anunsiu aprovasaun Kodigo Etika Jornalistika nian.

CI Tau Programa Prioridade 3 iha 2017

Hare nain: 3838

Liu husi plenaria ikus tinan 2016, iha loron 29 Dezembru, membru Conselho de Imprensa (CI) sira determina ona programa importante 3 (tolu) ba periodu tinan 2017. Programa importante dahuluk sei nafatin konsentra iha fortelesimentu institusional, ba programa ida ne’e sei fokus liu ba boa Governasaun no jestaun instituisaun nian.

Programa daruak, sei kontinua atu produs padraun, prosedimentu no standarizasaun sira ne’ebe mak atu regula orgaun meius komunikasaun sosial sira inklui prosedimentu kona-ba keixa nian, esbosu ba padraun sira ne’e prepara hela dadaun ona iha tinan 2016, iha tinan 2017 sei kontinua atu halo konsultasaun ba parseiru sira no publiku antes CI halo aprovasaun.  Programa ida ne’e atu refleta papel CI nian hanesan orgaun reguladora iha Timor-Leste. 

Programa datoluk, CI sei konsentra iha area dezenvolvimentu media nian, ida ne’e sei fokus liu ba halo analiza no monitoring ba publikasaun sira iha media, konsentra mos produz baze de dadus ba orgaun meuz komunikasaun sosial nian no tuir mai estabelese standard kona sertifikadu kompetensia ba Jornalista sira mos ba orgaun Meus Komunikasaun Sosial sira.

“Ami rekonese katak durante periodu fulan tolu, hahuu husi ami nain 5 simu tomada de posse to’o mai agora, seidauk halo buat barak, maibe kontinua iha koragen atu garante liberdade imprensa ho liberdade espresaun iha Timor Leste. Susesu CI nian, ami sura ho ita boot sira hotu nia kolaborasaun iha futuru. Hamutuk ita promove liberdade imprensa no liberdade esperasaun iha Timor Leste,”  hateten Prezidenti CI, Virgilio da Silva Guterres, liu husi komunikadu imprensa ne’ebe hasai husi CI, Kuarta (18/1/2017).

CI estabelese bazeia ba Lei Komunikasaun Sosial No.5/2014 no Dekretu Lei No.25/2015, nudar entidades administrativa independen ne’ebe atua ba iha setor komunikasaun sosial nian. CI nia kna’ar atu promove liberdade imprensa no liberdade espresaun no independensia meu komunikasaun sosial nian sira husi influensia ema se deit, grupu ka interese politiku no ekonomiku tuir kompetensia CI nian iha artigu 44 Lei Komunikasaun Sosial nian.

Iha loron 10 fulan Maiu 2016, CI ejiste legalmente liu husi serimonia tomada de posse ba membru CI nian ne’ebe halo husi Prezidenti Parlamentu Nasional (PN), Aderito Hugo da Costa, iha plenaria PN.
Iha loron 31 Marsu 2016, nudar loron dahuluk inkontru membru sira CI nian hodi eleitu Virgilio da Silva Guterres, nudar Prezidenti CI ba periodu 2016-2020 ho nia membru, kompostu husi Jose Maria Ximenes, Hugo Maria Fernandes, Paulo Adriano da Cruz Araujo ho mos Francisco Belo Simões da Costa.


Virgilio da Silva Guterres ho Paulo Adriano da Cruz Araujo nomeia husi Parlamentu Nasional, Jose Ximenes, reprezenta husi media nain sira, Hugo Fernandes husi Asosiasaun Jornalista Timor-Leste (AJTL) ho Francisco Belo Simões da Costa husi Timor-Leste Press Union (TLPU).

Hafoin tomada de posse, membru CI sira halo servisu maka’as ho kondisaun ne’ebe minimu tebes. Nune’e, iha fulan Jullu, hahu ho rekrutamentu ba Diretor Exekutivu ne’ebe ikus mai nomeia no fo posse ba Dra. Ana Maria Siquera nudar Diretora Exekutiva CI nian iha loron 12 Jullu 2016.
La iha fasilidades baziku atu halao servisu iha eis Edefisiu Comissão Nacional ba Eleisoens (CNE) nian ne’ebe oferese nudar edefisiu ba CI, maibe membru CI sira ho korazen no dedikasaun nafatin hodi halao knar ne’ebe ikus mai halo rekrutamentu aberta ba funsionariu CI nian.
Liu husi prosesu avaliasaun dokumentu, prova  eskrita no oral, hetan duni ema hamutuk nain 27 hodi priense vaga ne’ebe tuir nesesidades CI nian ne’ebe konklui ona iha fulan Setembru no hahuu servisu ativa iha loron 3 fulan Outubru 2016.
CI rasik iha diresaun programatiku hanesan Diresaun apoiu Juridiku no Liberdade Imprensa, Diresaun Dezenvolvimentu no Analiza Media, Diresaun Komunikasaun Sosial, Kooperasaun no Relasoens Institusional, Diresaun Administrasaun finansa, Aprovizionamentu no Logistika, ho mos Diresaun Rukursu Humanus.

Molok funsionariu sira hahu servisu, membru CI ho nia Diretora Ezekutiva, Ana Maria Siquera inklui Asesor Administrasaun no Programatiku nian, Rigoberto Monteiro, halo programa indusaun ba funsionariu sira kona-ba kompetensia CI nian.
Durante periodu fulan Agustu to’o Novembru, membru CI halo ona viagem servisu no estudu komparativu iha Indonesia, Portugal ho Australia.

Iha Jakarta, membru CI ne’ebe lidera husi Prezidenti Virgilio da Silva Guterres, introdus mos orgaun regulador komunikasoens Timor Leste nian ne’e ba Dewan Pers Indonesia (DPI), Lembaga Pers Doktor Sutomo (LPDS), Asosiasi Journalis Independen (AJI), Komisi Penyiaran Indonesia (KPI),homos Ministru Komunikasoens no Informamatika (KOMINFO) Indonesia nian, Rudiantara.

Durante iha Jakarta, CI estabelese akordu koperasaun institusional ho DPI hodi tulun malu institusionalmente, inklui estabelese padroens no prosedimentus sira kona-ba sertifikasaun ba jornalistas, sertifikasaun organizasaun jornalistas ho mos prosedimentus sertifikasaun ba instituisaun media komunikasaun sosial nian.

Parseria entre CI no  DPI mos produs ona prosedimentu ba keixa no padraun mediasaun ba kazu jornalismu nian, sertifikasaun no padraun kompetensia ba jornalista sira, padraun ba organizasaun meius komunikasaun sosial,  padraun ba sitiu eletroniku (media cyber), padraun ba violensia hasoru jornanlista, estandarizasaun ba profisaun jornalista, inklui padraun sira kona-ba direitu ba resposta nian, padraun ba testamuna peritus nian no mos regulamentus internal seluk tan.


Husi loron 23 – 28 Outobru, Presidenti CI no  Komisario Jose Ximenes partisipa iha V Enkontru Plataforma das Entidades Regulador (PER) da Comunicação Sosial dos Paises e Teritorios da Lingua Portugues iha Guinea Bissau. Iha okaziaun ne’e CI mos ofisialmente sai nudar membru ba PER. 

Hafoin enkontru PER  nian iha Guinea Bissau, delegasaun CI halo vizita ba Lisboa-Portugal. Durante iha Lisboa, delegasaun CI nian hasoru malu no introdus kompetensia no natureza CI nian ba  Empresa Cassa de Moeda, Palavras Ditas, Comissão Certificasão Jornalistas, Centro Protocolar de Formação Profesional para Jornalistas (CENJOR), Sindicato Jornalistas de Portugues, Radio e Televisão de Portugal ho mos Entidades Reguladora para a Comunicação Sosial (ERC). 

Aproveita tempu iha Lisboa, CI mos halo vizita ida hasoru malu ho Bispo emeritus Diocese Dili nudar mos Laureadu Nobel da Paz 1996, Mgr. Carlos Filipe Ximenes Belo, SDB, iha sidade Porto, hodi introdus mos kna’ar no kompetensia CI nian no mos hatoo ideas konaba estabelesementu Asosiasaun Eskritor Timor-oan nian.

Vizita traballu CI nian iha Sidney-Australia, introdus mos natureza servisu ho kompetensia CI nian ba Australian Press Council (APC), International Federation for Journalist (IFJ) Asia Pacific, Media Entertainment and Art Alliance (MEAA) ho mos Australian Communication and Media Authority (ACMA).

Antes hakotu vizita iha Sidney, delegasaun CI nian mos hasoru malu ho Konsul Timor-Leste nian iha Sidney, Armandina Gusmão, hodi fo mos konhesimentu prezensa CI nian iha Sidney ho mos indtrodus servisu CI nian atu promove liberdade imprensa no liberdade espresaun.

Antes taka tinan tuan 2016 nian, Diresaun Dezenvolvimentu no Analiza Media tuun ona ba terrenu hodi foti dadus no estabelese baze de dadus konaba jornalistas no kompnahia media nian iha munisipiu 12, exeptu Dili ne’ebe maka atu halao iha Janeiru tinan foun ne’e.

Dadus sira ne’e sei konklui ba CI bainhira atu fo sertifikasaun ba jornalistas, asosiasaun jornalistas ho kompanhia meus komunikasau sosial sira nian.
Wainhira membru CI sira tomada de posse knar importante ne’ebe tenki halo tuir lei Komunikasaun Sosial nian maka tenki halo aprovasaun ba kode etika jornalistas nian, hafoin rona tiha jornalista sira no vinkula ema profesional sira hotu. Nune’e, iha fulan Outubru CI dezenvolve ona kede etika ne’ebe asosiasaun media sira aprova iha tinan 2013 ho halo konsulta dala rua ona ba  parseiru interesadu sira CI nian iha Dili ho munisipiu.
CI konsidera kode etika ne’ebe aprova husi asosiasaun jornalista sira nian ho mandamentu 10 iha tinan 2013, maibe esbosu kode etiku ne’ebe CI produs sita tan deit etika evita lian, video ka foto ne’ebe hakanek ema nia sentimentu.

Hafoin halo tiha konsulta publiku iha loron 30 nia laran ba kode etiku ne’e, maka loron tuir mai, iha loron 15 nia laran CI sei aprova ona kode etiku ne’e tuir artigu 45 Dekretiu Lei No. 25/2015 kona-ba kria CI ho nia estatutu. 

Kodigu Etika Jornalistika ne’e aprova ona husi reunion plenaria ordinariu CI nian iha Sesta (13/1/2017), ne’ebe sei sai matadalan ba jornalista Timor oan hotu ne’ebe halao knar professional jornalistika nian. ***