Komunikadu Imprensa

APC prontu apoiu CI ba promove liberdade imprensa

Índice de Artigos

Delegasaun CI enkontru ho autoridadi sira Australian Press Council nian (APC).
Delegasaun CI enkontru ho autoridadi sira Australian Press Council nian (APC).

Australian Press Council (APC) hatudu sira nia prontidaun apoiu Conselho de Imprensa Timor- Leste (CI) hodi hamutuk dezenvolve media iha Timor-Leste no hamutuk promove liberdade espresaun no imprensa. Komitmentu APC nian ne’e afirma direitamente husi Prof. David Weisbrot AM, nudar chair wainhira simu delegasaun CI iha edefisiu APC Sydney-Australia, Tersa (15/11/2016). 

Delegasaun Timor-Leste kompostu husi Prezidenti Virgilho da Silva Guterres, ho nia membru Jose Maria Ximenes, Paulo da Cruz Araujo, Hugo Fernandes, Francisco Belo Simôes da Costa ho Diretora Ezekutiva Ana Teresa Sequeira halo vizita trabalho ba Sydney hodi introdus Conselho de Imprensa ba instituisaun reguladora media nian iha Australia no mos hare posibilidade sira kooperasaun nian.

Iha enkontru ne’e partisipa mos Executive Director John Pender, Director of Complaints Paul Nangle, no Director of Research and Communications Michael Rose ne’ebe mak introdus kona-ba lalaok servisu no kompetensia APC nian nudar orgaun reguladora ba media imprimi iha Australia no mos mekanismu simu keixa, halo advokasia, inklui mos politika no planu asaun APC nian iha 2016-2017.

Atu hametin kooperasaun ne’e CI aprezenta ideia atu kolabora ho APC iha futuru bele estabelese museum ida ba servisu media nian no mos harii monumentu Balibo Five hodi fo onra ba kontribuisaun jornalista sira nian ba Timor-Leste nia ukun rasik-an liliu kontribuisaun jornalista Australiano nain 5 ne’ebe mate iha Balibo tanba oho husi military invazor Indonesia wainhira halo invazaun mai Timor-Leste iha 7 Dezembru 1975. 

“Ami loke komunikasaun ho APC atu iha futuru bele servisu hamutuk promove liberdade imprensa no hakerek istoria kona-ba involvementu no sakrifisu jornalista sira nian durante invazaun to’o faze independensia,” hateten Prezidenti CI Virgilho Guterres. 

Prezidenti CI entrega uma adat ba chair APC Prof. David Weisbrot AM
Prezidenti CI entrega uma adat ba chair APC Prof. David Weisbrot AM

Ideia ne’e hetan apresiasaun boot husi autoridadi sira APC nian no sira husu atu bele formula didiak kooperasaun iha futuru entre instituisaun reguladores rua ne’e para bele introdus ideia sira ne’e iha asaun konkreta. 

Aleim ida ne’e CI mos introdus ba kona-ba lei komunikasaun sosial ne’ebe aprova ona husi Konselho Ministrus no promulga ona husi Prezidenti Republika iha 2014 hodi fo espasu boot ba promove liberdade imprensa iha Timor-Leste. 

“CI Timor-Leste nia papel importante atu responde ba keixas nian, tanba ba oin sei fo oportunidade didiak atu rezolve keixas ne’ebe kontra jornalista ka publikasaun media nian tuir dalan mediasaun duke liuhosi tribunal no kaer ba processo penal nian hanessan Denunçia Caluniosa (pasal pemfitnaan) ne’ebe akontese dadauk. Ne’e mekanismu alternativo ida ne’ebe resolve keixas sedu no bele efektivu liu ba parte hotu-hotu.” informa Paulo da Cruz Araujo, nudar membru CI. 

APC mos informa hikas katak, resolusaun alternativu ne’ebe sira halao, efektivu tebtebes no parte hotu-hotu iha preferensia ba mediasaun tanba iha Australia lei defasaun ohin loron lori tempu no mos karun tebtebes kuando hato’o ba tribunal. APC mos afirma katak la iha biban atu kriminaliza jornalista iha Australia tanba ne’e, disputa sira ne’ebe involve publiku ho jornalista sira, sempre liuhosi APC. 

Delegasaun CI foto hamutuk ho membru APC
Delegasaun CI foto hamutuk ho membru APC

“APC prontu ajuda no loke komunikasaun ho CI atu elabora nesesidadi balun ne’ebe CI presiza husi APC, exemplu APC bele ajuda fornese materia kona-ba ajudikasaun no halo planu estratejia, inklui simu funsionariu CI nian halo estudu komparativu iha APC.” afirma Paul Nangle, Director of Complaints APC. 


Media Entertainment and Art Alliance prontu kolabora iha kapasitasaun jurnalismu  

Bainhira Delegasaun CI halo inkontru ho Media Entertainment and Art Alliance (MEAA) iha loron 16 Novembru 2016, Executive Director Paul Murphy no Jane Worthington hosi International Federation of Journalist (IFJ) Asia Pacific hakarak tebes rona kona-ba liberdade imprensa iha Timor-Leste liga ba kazu sira ne’ebe involve jornalista tanba kestaun profesionalismu. Sira aseita ba oin atu hare oinsa bele fo apoiu ba dezenvolvimentu profesionalismu jornalista sira nian liuhosi formasaun no mos bolu estudu. 

Delegasaun CI foto hamutuk ho membru Media Entertainment and Art Alliance
Delegasaun CI foto hamutuk ho membru Media Entertainment and Art Alliance

“IFJ loke oportunidade atu bele ajuda fo treinamentu reportajen investigativu ba jornalista Timor-oan sira no fo apoiu kapasitasaun rekursu humanus iha area jornalismu,” hateten CEO Paul Murphy.

Delegasaun CI mos loke komunikasoens entre reprezentante Asosiasaun Jornalista Timor-Leste (AJTL) iha CI, Hugo Fernandes ho IFJ no mos hematin komunikasaun entre reprezentante Timor Leste Press Union (TLPU) iha CI, Francisco Belo Simôes da Costa, atual Prezidenti TLPU. 

Iha enkontru ne’e CI, MEAA no IFJ mos fo hanoin ba malu oinsa maka asosiasaun media sira ezerse sira nia funsaun atu fo advokasia konkreta ba nia membru sira ne’ebe infrenta justisa no hetan violasaun fizika. IFJ konsidera kualker aktu violensia ne’ebe kontra servisu jornalista iha publiku nudar meus ou tentativa direita atu ‘hamate’ liberdade imprensa.

Kabe ba situasaun Timor-Leste nian, AJTL ho TLPU komitimentu fo advokasia ba violensia sira ne’ebe maka autoridade siguransa sira halo ba jornalista. Husi kazu konkretu rua maka hanesan oknum Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) husi unidade Tranzitu ne’ebe baku jornalista Business Timor, Geronimo Amaral da Silva, ne’ebe akontese iha 25 Julhu 2016, inklui mos kazu violensia ne’ebe jornalista TAFARA Online infrenta husi membru balun husi PNTL ho FALINTIL-Força Defesa de Timor-Leste (F-FDTL) iha Suai-Covalima, foin lalais ne’e. 

“Maioria kazu violensia hasoru profisaun jornalista involve husi autoridadi sira seguransa nian. Tanba aktu ne’e kategoria krimi maka AJTL ho TLPU fo adovikasia hodi lori ba Ministeriu Pubiku hodi prosesa tuir Lei. TLP ho AJTL mos hasai deklarasaun liuhosi konferensia imprensa kondena aktu sira ne’e no husu atu autoridade sira tenki respeita knar jornalista sira nian ne’ebe garante iha Konstituisaun RDTL artigu 41-42 kona-ba liberdade espresaun no imprensa,” esplika Hugo Fernandes.  

Prezidente CI Virgilho Guterres reafirma katak CI iha ona planu atu halo akordu ida ho Komando F-FDTL no PNTL para indente malu iha ida-idak nia servisu ba interese nasional hodi bele minimiza dezintendimentu entre PNTL no F-FDTL ba servisu professional jornalista sira nian.


IFJ husu hapara ‘kriminaliza’ jornalista  

Delegasaun CI diskuti hela kona-ba liberdade imprensa ho Legal Consultant IFJ Asia Pacific Jim Nolan
Delegasaun CI diskuti hela kona-ba liberdade imprensa ho Legal Consultant IFJ Asia Pacific Jim Nolan

Iha loron hanesan, iha lorokraik ekipa CI hasoru Legal Consultant IFJ Asia Pacific Jim Nolan. Jim interesadu atu hatene progresu kazu PR Rui Maria Araujo hasoru jornalista Timor Post, Raimundo Oki no Lourenço Martins. Hafoin rona tiha esplikasaun hosi Paulo da Crus Araujo, membru Conselho de Imprensa nian, nia konsidera prosesu ne’ebe PM Rui Araujo, kontesta ne’e, ladun fo espasu no hamosu lisaun ladiak ba promove liberdade imprensa iha futuru Timor-Leste. 

Jim Nolan nudar pesoal ida iha IFJ ne’ebe akompanha kazu PM Rui Maria de Araujo hasoru Timor Post, no ajuda distribui publikasaun iha media internasional sira kona-ba kazu refere. Nia haree katak la merese duni ba Timor-Leste nudar nasaun demokratiku ida no garante liberdade imprensa ho adopta konvensoens internasional kontra ‘kriminaliza hasoru jornalista’ kondena fali jornalista ho artigu ‘denunsia kalunioza. 

“Hau haree kazu ne’e halai liu ba etika tanba ne’e la presiza halo prosesu krimi, maibe prosesu sivil, ne’ebe CI mos bele halo mediasaun.” Dehan Jim Nolan.

Nia mos oferese nia tempu atu bele fo apoiu CI hodi fo parser kona-ba promove liberdade imprensa iha Timor-Leste no nia prontu ajuda AJTL ho TLPU atu fo advokasia ba jornalista sira.


Australian Communications and Media Authority aseita fahe referensia ho CI

legasaun CI enkontru ho autoridadi sira Australian Communication and Media Authority nian
Delegasaun CI enkontru ho autoridadi sira Australian Communication and Media Authority nian

Delegasaun mos hetan fasilita hosi Australian Press Council (APC) hodi realiza enkontru ida entre CI ho Australian Communications and Media Authority. 

(ACMA) iha loron 16 Novembru loraik. Enkontru ne’e aleim introdus CI ho ninia knar sira ba orgaun regulador ne’e, sai mos oportunidadi ida hodi rona papel regulasaun sira ne’ebe mak autoridadi ne’e halo. 

Iha enkontru ne’e Prezidente CI informa kona-ba funsaun conselho nian nudar orgaun mediador no mos regulador ne’ebe kobre hotu media imprimi, elektronika no mos online. Aleim halo mediasaun bainhira simu keixa ruma, CI mos halo knar regulasaun nian hodi fo akreditisaun ba jornalista no sira hotu presija rejistu laos nudar lisensa maibe atu iha dadus kona-ba numeru profesionais sira iha teritoriu Timor-Leste.

“Tanba ami foun ami presija mekanismu, matadalan, prosedur sira nudar instrumetu sira atu apoiu. Ami halo ona viajen ba Indonesia, Portugal no agora Australia atu bele hetan referensia nune’e ami bele iha mekanismu rasik para bele serbisu.” dehan Prezidente CI Virgilio Guterres.

Iha momentu ne’e Emma Rossi, Media Manager iha divizaun Kooperasaun no Peskiza introdus pesoal profesionais sira iha area idaidak hanesan Colin Payne, Manager Regulatory Frameworks and International Engagement Section; Phyllis Fong, Manager Community Broadcasting Group; no Elizabeth Press, Manager Broadcasting Standards; hodi aprezenta espesifkamente kona-ba sira nia serbisu iha aria idaidak. 

ACMA nudar orgaun regulador responsabiliza hodi tau matan ba protesaun konsumedores iha Australian broadcasting nian, haree liu ba aktu servisus broadcasting nian hanesan aplikasaun kodigu praktika, implementasaun programa tuir estandar no tau matan ba kondisaun sira hetan lisensa nian. 

ACMA prontu atu fahe referensia ho CI atu bele apoiu ba establesementu mekanismu sira serbisu nian liliu regulamentu sira briadcasting no online nian.***