Komunikadu Imprensa

 Imprensa Livre, Korona Não!

Imprensa Livre, Korona Não!

Haree no akompanha situasaun ne’ebe ita hasoru dadaun relasiona ho propagasaun vírus korona, COVID-19. Situasaun ne’ebe ejiji ita hotu-hotu nia esforsu, inklui imprensa ho nia profisional sira nia esforsu hodi buka dalan reduz impaktu hosi peste letal ne’e.

Iha situasaun ho kalamidade ne’ebe hamosu paniku iha rai hotu-hotu, profisional jornalismo nian hetan ka rona lian-bolu (chamada) ne’ebe fo origem ba nia moris no nia ezistensia: SAI LIAN BA LIAN-LAEK SIRA. Sasukat ba kualidade jornalismu nian mak hakruuk ka haktuir Kode Etika Jornalistika. Padraun ne’ebe rekonhese jornalista nia direito profisional, impoin mos dever profisional balun. Dever atu respeita grupu vulnerável (suspeitu no infetadu sira) no grupu minoria sira, dever atu la halo diskriminasaun bazeia ba rasa ka nasionalidade, dever atu defende direito sidadaun nian atu hetan informasaun ne’ebe loloos no momoos.

Antesipa mos posibilidade Estado dekreta “Estado de Emergência”, Conselho de Imprensa, hafoin liuhosi nia Enkontru Estraordinariu, loron 23 Marsu 2020, hakotu atu halo apelu ba jornalista sira no publiku konaba oinsa atu assegura nafatin liberdade imprensa no direitu publiku nian atu hetan informasaun tuir Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste no lei sira nebe vigora.

Apelu ne’e

  1. Ba Jornalista sira:
  2. Jornalista hotu-hotu ho identifikasaun profissional iha direitu atu asesu ba fatin públiku sira hodi hala’o sira nia knaar jornalístika. Maski nune’e, jornalista sira iha dever atu respeita barreira no limitasaun ne’ebe autoridade kompetente sira tau nudar medida atu proteje ema ka komunidade ruma hosi propagasaun vírus korona;
  3. Jornalista hotu-hotu iha dever atu lori identifikasaun profissional (carteira profissional ka kartaun identifikasaun hosi media, asosiasaun ka sindikatu) ne’ebe sei válidu hamutuk ho identifikasaun pessoal seluk, hanesan bilhete identidade (BI), passaporte ka identifikasaun seluk nebe lei rekonhese;
  4. Liberdade asesu ba fonte informasaun tenki konsidera nudar direito jornalista nian ne’ebe sei hala’o ho forma ne’ebe livre no responsável hosi jornalista rasik. Labele haree nudar obrigatoriedade ida hosi media-na’in sira ne’ebe bele tau iha perigu integridade fizika jornalista nian;
  5. Jornalista hotu-hotu, nudar sidadaun no nudar umanu ne’ebe mos vulnerável ba propagasaun vírus korona, iha dever atu haktuir medida preventiva sira ne’ebe Ministerio Saude no Organizasaun Mundial Saude nian fo sai. Alem de mantein distansia sosial ho profissional seluk no fonte sira, jornalista sira tenki prevene sira nia ekipamentu (telefone, kamera, nsst.) atu sai meiu propagasaun ba vírus korona;
  6. Jornalista hotu-hotu tenki kaer metin kode etika jornalístika, bainhira desidi atu halo identifikasaun ba ema ka komunidade ne’ebe sai suspeitu ka infetadu vírus korona. Jornalista tenki garante katak identifikasaun ne’ebe nia halo ba nia notisia, sei la hamosu situasaun inseguru/ameasa ba integridade fizika no psikolojika ema ka comunidade ne’ebe ita identifika. Verifikasaun, konfirmasaun no klarifikasaun ho fonte informasaun, liuliu autoridade competente, sai obrigasaun prinsipal jornalista hotu-hotu molok publika ka habelar notisia;

 

  1. Ba Orgaun Komunikasaun Sosial:
  2. Estabelese medida preventiva sira tuir padraun Organizasaun Mundial Saude no Ministeriu Saude nian iha ambiente servisu fatin, inklui sala redasaun;
  3. Labele obriga jornalista sira atu asesu ba fatin ka fonte informasaun sira ne’ebe bele tau jornalista nia integridade fizika iha perigu ka ameasa laran. Liberdade atu asesu ba fonte ne’e direito jornalista nian. Jornalista mak tenki foti rasik desizaun ho livre no responsável;
  4. Garante ekipamentu protesaun ne’ebe apropriadu ba jornalista sira hodi hala’o sira knaar iha terenu;
  5. Garante espasu informativu ne’ebe natoon ba instiuisaun kompetente hanesan Ministerio Saude, Organizasaun Mundial Saude, Governu no ajensia nasional ka internasional sira ne’ebe iha autoridade no kompetensia hodi ko’alia ka hato’o ba publiku informasaun pedagojika no preventiva sira relasiona ho perigu no propagasaun vírus korona;
  6. Garante espasu ba jornalista sira bainhira iha nesesidade atu halo auto-karantina hafoin sira asesu ba fatin karantina ka fatin isolamentu;
  7. Garante asesu no asistensia medika nebe nesesariu ba jornalista sira bainhira jornalista sira ne’e presiza ka hasoru asidente ruma durante hala’o sira nia knaar jornalistiku.
  • Ba Governu, Ajensia no Autoridade sira kompetente:
    1. Governu, Ministeriu Saude no Task Force COVID-19
      1. Hamosu protokolu komunikasaun ida relasiona ho medida prevensaun propagasaun vírus korona. Protokolu ne’ebe bele sai mos mata-dalan ba jornalista sira durante hala’o sira nia knaar jornalístika;
      2. Haraik asesu natoon (suficiente) ba jornalista hosi media hotu-hotu hodi hetan informasaun, la ho (sem) diskriminasaun. Asesu ne’e inklui fasilidade atu halo tradusaun komunikadu ka konferensia imprensa ba lian ofisial sira no lian servisu nian.
      3. Informa ka hato’o ho periudu antesedensia ne’ebe razoalvel ba jornalista no media sira konaba atividade governu, liliu task-force COVID-19 nian, hanesan konferensia imprensa ka anunsiu importante no urjente ruma konaba propagasaun vírus korona, hodi fasilita kobertura jornalística ne’ebe adekuada;
      4. Hato’o regularmente ba publiku, liuhosi espasu ka kanal meiu-komunikasaun sira, informasaun pedagojiku ne’ebe relasiona ho propagasaun vírus korona ho ninia medida prevensaun sira.
  1. Autoridade Seguransa
    1. Garante asesu ba jornalista sira hodi hala’o sira nia knaar iha fatin publiku, liuliu fatin sira ne’e fonte informasaun prinsipal sira hodi hela ka haknaar ba;
    2. Garante seguransa ba jornalista sira hodi hala’o sira nia knaar jornalístika ho livre no responsável;
    3. Evita utiliza medida violentu sira (baku ka insultu) hasoru jornalista sira;
  1. Ba Públiku

Virus korona ne’e peste perigozu ida ne’ebe oras ne’e ataka dadaun umanidade. Umanidade ne’ebe Povo Timor halo parte. Nudar parte hosi komunidade umana ne’e, ita la iha dalan ka fatin seluk atu ses-an. Por enquanto (untuk sementara), dalan ne’be iha mak: PREVENSAUN!

Relasiona ho medida prevensaun ne’e mak Conselho de Imprensa hakarak apela ba publiku nudar konsumidor informasaun, atu:

  1. Haktuir ho loloos medida preventiva no rekomendasaun pedagojika sira nebe Ministériu Saude, Organizasaun Mundial Saude no instituisaun competente sira fo sai, relasiona ho prevensaun ba propagasaun vírus korona;
  2. Labele sai fonte ba rumor ka lia-bosok sira. Atu labele sai fonte ba lia-bosok, ita mos labele fiar ba lia-bosok sira. Lia-bosok ka rumores mak informasaun sira ne’ebe nia fonte la klaru, inkrivel (la tama kakutak);
  3. Ba sira ne’ebe nudar utilizador media sosial atu verifika no konfirma didi’ak informasaun sira ne’ebe sira hetan, hosi see no ne’ebe de’it, molok publika ka fahe-tutan (share) iha sira nia konta media sosial;
  4. Virus korona la diskrimina ema. Tan ne’e, atu hasoru no halakon nia ita mos LABELE DISKRIMINA-MALU. Sa tan, DESPREZA-MALU.
  5. Hamutuk hosi ida-idak nia uma, mai ita hamriik funu hasoru vírus korona.

Liberdade Imprensa, SIM!

Virus Korona, NÃO!